Tervisekeskuste rajamine Eestis käib täie hooga, esimesed neist peaksid selle aasta lõpus juba tööle hakkama. Eks nad hakkagi, sest raha on taotletud ja eraldatud, remont mitmel pool algamas või juba käimas. Kuid seda, mida loodavad tervisekeskused endast tegelikult kujutama peaksid, polnud raha jagama hakates sotsiaalministeeriumis endaski veel selge. Ministeerium ja haigekassa on küll üles loetlenud tervishoiuteenused, mida keskuses pakkuma peab. Aga seda, milline tuleb töökorraldus, pole keegi täpselt läbi mõelnud – igaüks püüab teha nii, nagu talle kasulik on.
Ministeeriumi ja haigekassa dokumente lugedes tundub, et tervisekeskustelt oodatakse pigem kunagise polikliiniku-laadse asutuse sündi. Tervisekeskuses peaksid töötama arstid ja seal pakutaks tervet rida tervishoiuteenuseid. Paljudes kohtades jääb tervisekeskus aga pigem perearstide rendipinnaks.
Ka Haapsalus on leitud, et tervisekeskus tähendab ühe katuse alla koondatud perearste. Ega läänlaste variandile saagi midagi ette heita – praegused perearstid, kes omal ajal sunniti ettevõtlusega tegelema, pole nõus oma erapraksisest loobuma ja nii on leitud lahendus, mis justkui rahuldaks mõlemaid pooli. Haigla saab tervisekeskuse ja arstid remonditud vastuvõturuumid.
Iseenesest polegi ju väga suurt vahet, kas arstid töötavad oma iseseisva firma või tervisekeskuse palgatöölisena, kui patsiendile sellest tulu tõuseb. Kui arstid-õed on valmis koostööd tegema, saab kasutada erinevaid juriidilisi lahendusi. Kui aga soovi midagi ühiselt teha pole, ei aita ka vägisi ühe mütsi alla ajamine. Kui arstipraksiste vahel sisulist koostööd ei teki, on tulemus selline nagu kirjeldas üks esmatasandi tervishoidu lähedalt tundev inimene: viis ust, viis registratuuri…
