Kuigi põdrajahi hooaja alguses tundis Haapsalu jahiselts muret, kas suudetakse etteantud jahinorm – 81 põtra – täis küttida, täideti möödunud nädalavahetusel miinimumnorm.
„Lõpuks saime normi täis, aga vaeva nägime palju,” ütles Haapsalu jahiseltsi esimees Arvo Kuslap. Paar looma lasi jahiselts miinimumnõudest rohkemgi.
Tänavuse jahi on raskeks teinud vesine mets, kus kraavid on olnud vett täis. Nendesse kohtadesse, kus tavaliselt on ajujahti peetud, tänavu ligi ei pääsenudki. Eelmise aastaga võrreldes oli tänavu tunduvalt raskem jahti pidada.
„Vahepeal oli lootusetu tunne,” ütles Kuslap. Kuu aja eest oli jahiseltsil lastud alla poole normist. Jahiselts küttis üle kogu oma jahipiirkonna, viimased loomad kütiti Espre metsast, kus on varem olnud põdrakahjustusi. Haapsalu jahiseltsi hallatav maa-ala on 23 000 hektaril ümber linna.
Kuigi põdrajahi algusajal oli jahiseltsil tunne, et neile antud jahimaht on metsas olevate loomade arvust suurem, jäi Kuslapi sõnul mõni põder siiski veel metsa.
Suure põdrajahi miinimumi taga seisab asjaolu, et keskkonnaagentuur on soovinud viimastel aastatel vähendada põtrade arvukust kolmandiku jagu, sest põtradele meeldib süüa istutatud männinoorendikke.
Põtrade soovitatav küttimisstruktuur on lasta põdrapulle, – lehmi ja -vasikaid enam-vähem võrdselt. Kuslapi sõnul jäi Haapsalu jahiseltsil normist enam vasikaid metsa, kuid see pole suur möödalask.
2016 jahihooajal püstitasid Eestis jahimehed põdrajahil juba teist aastat järjest uue rekordi, küttides Eestis kokku 7390 looma. Varem ei olnud kütitud loomade arv Eestis ületanud 7000 isendi piiri. Tänavu tuleb arv ilmselt suurem.
Põdrajaht algas 1. oktoobril ja lõppes 15. detsembril.
Kas Paralepa kuirjad põdrad lasti ka maha.
juhan
ei kannata suust välja pritsida köike mõtlemata 😉 näed targem välja!
Tundub, et jube kahju on, et osad loomad metsa alles jäid.
juba tehakse loomale ettekirjutusi, mida loom süüa võib ja mida mitte, vale söök ja kuul pähe, saaks aga tappa, põhjenduse leiab alati