Tiina Sootalu sõnul peaks seapraad jõululaual ikka ühes tükis olema. Foto Arvo Tarmula
Kui rahvalt küsida, mis on see hõrgutis, mis tuleks jõulude ajal lauale panna, ütleks enamik ikka, et verivorst, seapraad ja hapukapsas.
Haapsalu kutsehariduskeskuse kokandusõpetaja Tiina Sootalu selgitas, et kui vanasti pidas rahvas rohkem traditsioonidest lugu, siis nüüd hakatakse neist tasapisi lahti laskma. „Verivorsti ja hapukapsata ei kujuta jõule küll ette, kuid nende kõrvale on lisandunud veel palju muud maitsvat,” ütles Sootalu.
Ei ole harvad juhud, kui lauale pannakse kana-, pardi- või isegi hanepraad. „Topitakse õunad ja hapukapsas sisse ja pannakse ahju,” teadis Sootalu. Üks põhjus on selles, et rahvas otsib uusi maitseid. Teine on aga selles, et inimesed soovivad lihtsalt kergemat kõhutäit. Teadupärast seedib linnuliha loomalihast kergemini.
Sootalu teadis lisada, et alles mõne aasta eest oli väga populaarseid jõuluroogi ahjus tehtud part. „Kui mõni aeg tagasi terved pardid müügile tulid, said need kohe ääretult populaarseks,” teadis Sootalu ja lisas, et jõululauale sobib ka kala, näiteks forell.
Liha olgu ühes tükis
Ainus toiduaine, mille Sootalu välistas, on riis. „Seda ei kiputa meie kultuuris jõululauale panema,” ütles ta. Kui ahjus on siga, part või hani, on kõrval ikka ahjukartul, aga mitte riis. „Keelatud ei ole, kuid sea ja pardi tegemine koos kartuliga tuleb ikka Euroopa poolt. Riisitoidud seal levinud ei ole,” täpsustas ta.
Siiski manitses kutseõpetaja, et jõulutoidu serveerimisel on mõned reeglid, mida võiks igaüks jälgida. Nimelt kui praad ahjust lauale tuua, peab saama selle lahti lõigata vahetult enne sööma hakkamist. „Sea- või kanapraad ei tohiks olla mitte lihtsalt hautis, vaid ikka mahlane ja pealt mõnusalt krõbe tervik.”
Selleks et liharoog ahjus pealt krõbedaks saada, nii et sisu parajalt pehme oleks, tuleb lihale ahjus anda mitu temperatuuri. Sootalu rääkis, et liha ei vajagi küpsemiseks kuigi kõrget temperatuuri. „100 kraadist täitsa piisab,” teadis Sootalu. Kui küpsetada liha 150 kraadi juures, kehtib reegel, et ühe kilo liha kohta peab hõrgutis ahjus olema ühe tunni. Madala temperatuuri korral kauemgi.
Krõbeda kooriku tekkimiseks tuleb lihale vahetult enne ahjust välja võtmist anda suuremat kuumust. „Veerand tundi kuumusel 200 kraadi teeb väga mõnusa kooriku,” ütles Sootalu.
Pits viina käib asja juurde
Sootalu jätkas, et osa kokki käitub teistpidi ehk esmalt pruunistavad nad pinnale kooriku ja siis alandavad temperatuuri, et liha ka seest küpseks. „Seegi lähenemine ei ole vale, peaasi et roog lõpuks hea ja maitsev välja tuleks.”
Mida jõulutoidule peale rüübata, selles jätab Sootalu vabad käed. Küll aga möönis ta, et Eesti rahva komme on, et niisama lihtsalt lauda ei istuta ega sööma hakata, vaid ikka pits viina käib kõige alla. „Seda ei pea küll tegema, kuid see on ikkagi meie vanarahva komme,” lisas ta.
Janu kustutamiseks soovitab Sootalu tarbida vett. „Magusaid jooke ma ei poolda,” ütles ta ja lisas, et väga maitsev on vesi, millesse on lisatud pohli või jõhvikaid. „Sidrunivesi on liiga ära leierdatud.”
Jõuluaja ülesöömise vältimiseks oli Sootalul ainult üks lihtne soovitus. „Võtke väiksem taldrik.”
