Kalle Muuli: peenhäälestus lõppes parempöördega

Reformierakonna liikmed püüdsid rahvast hirmutada vasakpöörde jutuga, aga nende valitsemisajastu lõppes hoopis parempöördega. 18 aasta pikkuse valitsemisaja lõpuks umbusaldusavaldusega võimust loobuma sunnitud reformierakondlaste tondijutt kõlas juba siis tobedalt – olid ju Reformierakonna enda valitsused teinud hulga vasakpoolseid otsuseid alates suurte transpordiettevõtete riigistamisest (Eesti Raudtee, Estonian Air) kuni ohtrate maksutõusudeni välja (käibemaks, aktsiisid).

Nüüd on kõigest nädala jooksul valminud Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa koalitsioonilepe, mis ei jäta kahtlust, et peenhääletuse ajastu on lõppenud hoopis parempöördega. Kuigi võimuliidus on kaks vasakpoolset erakonda ja ühel neist ka peaministriportfell, pole Eestil viimase tosina aasta jooksul olnud nii parempoolse programmiga valitsust. Astmeliselt suurenevat tulumaksumäära ei tule, ettevõtte tulumaksu ei tule, üksikisiku tulumaksumäär ei tõuse, tööjõu maksukoormus väheneb.

Need kõik on asjad, mida on Isamaa oma valijaile lubanud ja mille eest me ka rasketel valitsusläbirääkimistel seisime.

Uue valitsuse maksupaketi keskseks osaks on radikaalne tulumaksureform, mille tulemusel hakkab umbes pool miljonit inimest ehk 86 protsenti kõigist töötajaist maksma senisest vähem tulumaksu. Kuni 500eurost palka saavad inimesed ei maksa tulevikus üldse tulumaksu ja kuni 1200 eurot teenivad inimesed saavad iga kuu kätte 62 eurot senisest rohkem. Üle 2100 euro teenivail inimestel seevastu maksuvaba tulu pole ja nad peavad seetõttu maksma tulumaksu 38 eurot rohkem kui seni. Säärase sujuvalt väheneva tulumaksuvabastuse eesmärk on suurendada kuni keskmist palka teenivate inimeste sissetulekut ja samal ajal vähendada palgasurvet, mis sööb ettevõtete kasumit ega lase küllaldaselt investeerida.
Tulumaksu vähendamine avaldab eriti suurt mõju just maapiirkondades, kus on inimeste sissetulekud väiksemad.

Uue valitsuse tähtsaim eesmärk on lõpetada seisak ja tõmmata majandus käima. Selleks viib valitsus börsile mitmeid riigiettevõtteid ja loob sellega avaramad võimalused pensionifondide raha toomiseks kodumaale, investeerib rohkem kui kunagi varem teedeehitusse, vähendab dividendide tulumaksu, muudab paindlikuks pensioni- ja vanemapalgasüsteemi.

Need on laialdase mõjuga parempoolsed sammud, mis hoogustavad Eesti majandust ning suurendavad inimeste sissetulekuid. Kuna majanduskasvu pärsib rahvastiku vähenemine ja vananemine, mille üks tagajärgi on töökäte puudus, siis püüab valitsus tulumaksureformiga inimeste sissetulekut suurendades vähendada ka väljarännet ja hoogustada tagasirännet.

Tähtsal kohal selles plaanis on ka kolmanda lapse toetuse tõstmine 400 euroni, mille tulemusel hakkab kolme lapsega pere saama iga kuu 500 eurot lastetoetust. Kasvama ei pea hakkama mitte ainult majandus, vaid ka rahvaarv.

Kust selleks kõigeks raha võetakse? Eks ikka meie kõigi taskust. Kui me tahame oma rahva ja riigi püsimist, siis peame sellesse ka üheskoos panustama. Investeeringuid saab teha ka laenurahaga, aga jooksvaiks kuludeks tuleb raha koguda ikka maksudega ja nii, et eelarve püsiks tasakaalus. Koalitsioonileppes on kirjas koguni kolm uut maksu: pangalõiv, mida maksavad pangad, auto esmakordse registreerimise tasu ja nn limonaadimaks, mis tähendab suhkrut sisaldavate jookide maksustamist aktsiisiga. Aga tuleb ka lahja alkoholi aktsiisitõus ja sissetulekuist sõltuvad trahvimäärad, samuti piirab uus valitsus kasumi maksuvaba väljaviimist Eestist.

Mitte kunagi varem pole Isamaa ja sotsid teinud valitsuses koostööd Keskerakonnaga. See on suur muutus kogu Eestile. Kulub veel hulk aega, kuni harjume mõttega, et Keskerakonda ei juhi enam mitte Edgar Savisaar, vaid inimesed, kes on aastaid võidelnud Savisaare vastu. Jüri Ratas kandideeris ju Keskerakonna esimeheks juba aastal 2011. Nüüd, mil ta on võitnud, tuleb anda talle võimalus näidata, mida ta suudab peaministrina. Isamaa on valitsuses selleks, et hoida kindlat kurssi ka siis, kui kogenematu peaminister peaks kogemata vääratama.