Perearst dr Andri Meriloo ja proviisor Merle Niglase sõnul ei ole Coxsackie-viiruse vastu olemas küll eraldi ravi, kuid abi võib olla mitmetest haigusnähte leevendavatest vahenditest, kirjutas Postimees.
Sõltuvalt viiruse serotüübist võib Coxsackie-viirus põhjustada väga erineva kliinilise pildiga haigusi. Sageli kulgeb viiruse põhjustatud haigus kas kergete gripisarnaste nähtudega või sootuks haigusnähtudeta. Kui haigusnähud ilmnevad, siis on haigusel tavaliselt äge algus. Viirusega nakatunud inimesel tõuseb sel juhul kuni 38°C palavik, enesetunne muutub halvaks, tekkivad iiveldus ja oksendamine. Kehale võivad ilmuda ka punased villidega laigud, mille sügelemine ja katki kraapimine soodustavad nakkuse edasikandumist. Haigus kestab seitse kuni kümme päeva ja tavaliselt ei jää sellest hiljem märkigi, kuid hullemal juhul võib haigus lõppeda ka surmaga. Sageli kulgeb haigus raskelt vastsündinutel ja immuunpuudulikkusega inimestel.
„Eriravi Coxsackie-viiruse vastu ei ole,” rääkis dr Meriloo. „Löövetega lastele kirjutame välja sügelemise vastaseid tilku, soovitame kasutada palavikku langetavaid preparaate ja palju juua,” lisas ta. Naha sügelust aitavad tema sõnul vähendada allergiavastased tilgad.