Kõrgharidusreformi kavandades oleme seadnud endile kolm peamist eesmärki: tõsta hariduse kvaliteeti, tagada parem juurdepääs kõrgharidusele ning otsesem väljund tööturule. Maksumaksja kulul saavad kõrghariduse omandada kõik akadeemiliselt võimekad.
Selleks, et riigi kulul õppida, peab üliõpilane ületama talle ette antud sisseastumislävendi (s.t vastama õppeasutuste seatud kvaliteedikriteeriumidele) ja läbima õppekava täismahus (60 EAP-d aastas). See kehtib üldreeglina eestikeelsetel õppekavadel ning avalik-õiguslikes ülikoolides, kuid seadus jätab neis punktides ka teatavate erandite tegemise võimaluse. Näiteks erakool võib samuti taotleda riigi rahastamist vastaval õppekaval.
Äsja vastu võetud seaduse järgi asendub riiklik koolitustellimus tulemuslepingutega ja kaovad ära riigieelarvelised ning riigieelarvevälised õppekohad. Riik ja õppeasutus fikseerivad õppe, rahastamise jm tingimused tulemuslepinguga.
Kui üliõpilane õpib täiskoormusega ja omandab õppekavast 100% (60 EAP-d aastas), siis maksab tema õpingute eest riik ehk maksumaksja. Kui 60 EAP asemel läbitakse aga näiteks 58, siis tuleb üliõpilasel tegemata jäänud 2 EAP eest ise maksta (kuid ülikool võib otsustada selle eest ka mitte raha võtta). Akadeemilise puhkuse ajal on õppetöös osalemine ka edaspidi lubatud, kuid eksamite ja arvestuste sooritamine peab toimuma õppetöö korralisel ajal.
Tulles vastu tudengite soovile, muutsime ainepunktide tegemise paindlikumaks- kumulatiivseks – näiteks kui esimeses semestris on sooritad 40 EAP-d, siis teises võid teha 20. Oluline on, et esimeses semestris sooritataks minimaalselt 30 EAP-d ning aasta peale kokku 60.
Kui õppekoormus langeb alla 75%, siis käsitletakse üliõpilast osakoormusega õppurina ning ta peab osaliselt oma õpingute eest ise maksma (ülempiiri kehtestab valitsus). Kui aga õpitakse alla 50%, siis ei laiene õppurile enam üliõpilase soodustused ning teda käsitletakse kui eksternina õppurit ja õppekulud tuleb täies osas katta endal.
Erakapitali kaasamist kõrgharidusse ei tohi piirata. Seetõttu sai seadusesse säte, mis lubab nii ettevõtetel kui ka eraisikutel taotleda oma vahendite eest õppekava avamist ja õppekohtade loomist. Oluline on, et vastuvõtt neile kohtadele toimuks üldise konkursi alusel. Seeläbi tekib tihedam side tööturuga ning on võimalik kiiremini reageerida tööturu vajadustele.
Kirjeldatud seadusega paralleelselt käsitleme ka uut stipendiumide ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, kuigi viimane tuleb riigikokku arutlusele eraldi seadusena. Nii stipendiumide kui ka vajaduspõhiste õppetoetuste eesmärk on kõrgharidusele parema juurdepääsu tagamine. Uue korra järgi hakkavad kehtima kahte liiki stipendiumid. Esiteks erialastipendiumid, mis on mõeldud riigi poolt prioriteetsete, kuid muidu mitte nii populaarsete erialade propageerimiseks (nt pedagoogiõpe, eesti filoloogia jms). See tähendab, et seda stipendiumi saavad tudengid, kes õpivad vastaval prioriteetsel erialal. Teine pool stipendiumidest on tulemusstipendiumid, mille taotlemine sõltub otseselt õppetulemustest. Vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi eesmärk on toetada sotsiaalselt keerulisemas olukorras olevaid õppureid. Vajaduspõhisus tähendab seda, et toetust saavad vaid reaalselt abi vajavad tudengid ning seda praegusest suuremas mahus.
Kõrgharidusreformi seadust valmistasime tiigikogus ette ligi pool aastat. Kaasasime seadusloome protsessi kõik erinevad osapooled ning arvestasime komisjonis suurt osa tehtud muudatusettepanekutest. Kava järgi rakendub kõrgharidusreform 1. jaanuaril 2013.
Lauri Luik,
riigikogu kultuurikomisjoni liige
Reformierakond
Kes need Meie on. Kas kõik sellised kes pole kunagi tõõd teinud, ainult Riigikogus mingeid eluvõõraid asju ajanud.
Горячие эстонские парни!
Ma ei viitsi valmis käia.
ja nii satubki elitaarne lumpen meie riiki juhtima ja proletaarsel lumpenil pole muud kui migreeruda.
kodanik :
28. veebr 2012 – 14:16
mina olen riik ühel päeval iga nelja aasta tagant, ülejäänud 1460 saadetakse mind pikalt.
Sinusugust ilmselt tulebki saata. Vali siis omasuguseid.
laululuik jäeti istuma
mina olen riik ühel päeval iga nelja aasta tagant, ülejäänud 1460 saadetakse mind pikalt
Ei, see on sinu töövõit, sest sina ju oledki riik. Oled lugenud seda kusagilt?
Ma tunnustan kõrghariduse reformimiseks tehtud tööd, mida on juhtinud haridus- ja teadusministeerium ning Riigikogu kultuurikomisjon, kahjuks selgus aga seaduse õigusliku analüüsi käigus, et mõned selle sätted ei ole põhiseadusega kooskõlas,” tõdes riigipea.
Kui leiti mõned vead, ju siis annab need muuta. Selleks asi nii käibki, et keegi vaatab üle!? Üldiselt ju pea kõik hästi, tunnistab ka presidendikantselei. Vähem hala ja elu ongi juba veidi parem.
Kas pole mitte nii, et Reformierakond, kuhu Luik teatavastu kuulub, on aastaid haridustemaatikat põhja lasknud. Nüüd serveerib Luik seda kui enda töövõitu…
Ei hakka varjamagi, et olen pettunud ja kibestunud. Lihtsalt näen, kui raskelt see igapäevane leib lauale tuleb. Ei ela kehvasti, aga midagi eriti üle ka ei jää, pere vaja üleval pidada, laen maksta, ei ole midagi erastanud või niisama saanud, kõik on olnud vaja ise osta. Ja siis näed kuidas mõnes valdkonnas loobitakse raha vasakule ja peremale… ei mõtle üldse Kreekat. Riigi siseselt on raiskamist ja kantimist ( varastamist) palju ning sinna kõrvale kuulata päevast päeva, et meil raha üldse pole. Aga eks ma ise selles süüdi, viimased 15 a reformi valinud nii riigi, kui kohalikul tasandil. Tegelikult polegi kedagi… Loe rohkem »
Viimased 23 a ei ole õnnestunud töötu olla. Koos tööandjaga maksan iga kuu üle 1000€ makse. Lihtsalt üle viskab, et mees kes ei ole päevagi reaalset tööd teinud seletab ja õpetab mismoodi peab elama. Ja ära tule mulle seletama raskest 24/7 saadikutööst. Tunnen nii mõndagi endistest ja praegustest nendest, keegi ei kurda 4 aastase “palgalise puhkuse üle”. Vähemalt 10 a tootva töö staaži peaks olema enne, kui sinna lastakse.