Eestis on lõhenemas klassiühiskonnaks, näib kinnitavat tänavu jaanuaris läbi viidud küsitlus, mille tellis Ühiskonnauuringute instituut ja viis läbi Turu-uuringute aktsiaselts.
Aga klasse ei lahuta siin mitte sissetulek, nagu arvati sajandi algul, kui armastati rääkida esimesest ja teisest Eestist, vaid teadmised ja informeeritus ühiskonna asjadest. Ühiskonnauuringute instituudi küsitluse tulemuste kohaselt peab rahvas Eesti suurimaks probleemiks pagulasi. Nii arvab 23 protsenti kodanikest. Tähtsuselt teise probleemina järgneb 12 protsendiga tööpuudus.
Need numbrid näitavad selgelt, et suur osa inimesi elab infoväljas, millel pole tegelikkusega peaaegu mingit pistmist. Eestisse pole jõudnud ainsatki kvoodipagulast ja seetõttu ei ole Eestil nendega vähimatki probleemi. Valitsus on küll lubanud Kreeka ja Itaalia laagritest aastas vastu võtta 275 kindlatele kriteeriumidele vastavat põgenikku, kuid siiamaani, peaaegu poole aasta jooksul, pole leitud ainsatki ümberpaigutamiseks sobivat inimest. Itaalia poolt välja pakutud pagulaste tagasilükkamine puudulikult vormistatud dokumentide tõttu näitab selgelt, et Eesti võimud kontrollivad olukorda kindlalt ja mingit probleemi pole, aga enam kui viiendik kodanikest arvab siiski miskipärast teisiti ja peab olematuid pagulasi meie suurimaks probleemiks.
Seda muret võib ju seletada hirmuga paljusid teisi Euroopariike tabanud pagulaskriisi tagajärgede ees. Võib ju öelda, et mõistlik ja ettenägelik inimene ei hakka muretsema alles siis, kui häda käes, vaid ikka natuke varem. Aga millega seletada siis seda, et Eesti tähtsuselt teiseks probleemiks peavad kodanikud tööpuudust? 2016. aasta jaanuaris, ajal, kui tööpuudus on olnud Eestis juba hulk aega nii väike, kui üldse olla saab?
Kes sellele küsimusele vastata oskab, see oskab ka vastata küsimusele, miks valitsus rahva muredest ei hooli. Valitsus elab hoopis teises inforuumis. Toompeal teatakse hästi, et tegemist on fantoomprobleemidega ja riigi tegelikud mured on hoopis teistsugused. Probleemiks pole mitte sisseränne, vaid väljaränne. Ja Eestis tervikuna pole probleemiks mitte tööpuudus, vaid tööjõupuudus. Aga kuidas selgitada seda kõike rahvale?
Valitsuse häda pole ainult kehv kommunikatsioon, vaid ka tõhusate infokanalite puudumine. Kihistumine ja sotsiaalmeedia levik on viinud olukorrani, kus paljud inimrühmad elavad suletud ja moonutatud inforuumis. Nii nagu kümned tuhanded Eestis elavad venelased on Eesti probleemidest halvasti informeeritud, sest jälgivad peamiselt Vene meediat, nii on ka kümned tuhanded eestlased Eesti elust halvasti informeeritud, sest nad võtavad vastu ainult seda infot, mis sobib kokku juba mingite muude allikate poolt moonutatud maailmapildiga.
Ajakirjandus levitab infot korraga paljudele inimestele, kõikidele ja kõikjal ühtviisi. Sotsiaalmeedia seevastu võimendab eristumist ja radikaliseerumist, info levib seal üksikute uudiste kaupa, mida võimendatakse kitsastes gruppides. Ehkki tehnoloogia võimaldab olla ühenduses terve maailmaga, on inimene tegelikult ühenduses üksnes oma sõpruskonnaga. Mida tõsisem uudis, seda raskem on seda levitada, sest inimesed ei kogune enam ühise info juurde, vaid nopivad uudistevoostüksnes endale meelepärast infot.
Kedagi veenda või ümber veenda on sellises olukorras väga raske. Faktid ei puutu siin üldse asjasse, sest tegu on sektidega, omamoodi väikesteusulahkudega, mille liikmed üksteist vastastikku üles kütavad. Eks katsuge kloorijoojale selgitada, et tegu pole ravimiga, vaid mürgiga! Sama lootusetu on pagulashirmus inimeseleseletada, et jutud öösiti salaja Eestisse veetavatest põgenikest on haige sonimine.
Ühiskonna kahetsusväärset killustumist ja sulgumist näitab mitte ainult fantoomprobleemide elujõud, vaid ka see, et ühiseid, rahva enamuse poolt ühtviisi tajutud probleeme polegi. Pagulasi nimetas suurimaks probleemiks ju kõigest iga viies inimene ja enamusel polnudki ühist probleemi.
Siit võiks ju järeldada, et Eestil polegi suuri probleeme, aga kardan, et see oleks üldse kõige vääram järeldus, mida sellest küsitlusest teha saab.
Kalle Muuli
riigikogu liige, IRL
Räägi või ära räägi, Kalle on ikka omaenese tarkuses. Eriti vinge on see, et Muuli on äärmiselt “tark” ja rahvas loll, sest rahva meelsuse põhjused ei tähenda poliitikule midagi! Küsimus on ju sisejulgeoleku olematus võimekuses (maakohtades politsei, kiirabi, kasvõi posti puudumine, loe sisejulgeoleku infra puudumine), tööpuuduses kohalikul tasandil (kõik ei pea töötama Suur-Tallinnas või Harjumaal), põhiseadusest tuleneva mittetäitmises (eestlus ja eestlane on juba sõimusõna) jms. Rumal Kalle, probleem on selles, et sa nimetad pseudoks seda mida ise tahad, aga ei räägi tegelikest põhjustest,mida rahvas sulle näitab. Jälle ütlen, nüüd juba kuldsed sõnad – mine arene natuke, riigikogu liikmel on ju… Loe rohkem »
on süüdimatu valitsus
Registreeritud töötute protsent on tõepoolest madal, aga arvestada tuleb sellega, et paljud on tööotsingutele käega löönud ja paljud pensionärid sooviks kasinale pensionile lisa teenida. 12 protsenti on selle valguses kindlasti päris adekvaatne number ja valitsusel ei ole mõistlik seda ignoreerida.