Raudtee taastamist Turbani saadavad küsimärgid

Karikatuur: Ott Vallik

ASi Lääne Raudtee juhatuse liige Rein Riisalu peab võimalikuks, et tuleva aasta 22. septembriks saab Lääne Raudtee rööpad Riisiperest Turbani maha panna, majandusminister Kristen Michali sõnul aga pole veel miski kindel.

„See ei ole nii suur töö, et oleks põhjust rääkida aastatest. Rongiliiklus 2016. aasta lõpus on sellel lõigul täiesti reaalne,” ütles Riisalu.

Veolepingu saamiseks alustas Lääne Raudtee oma nõukogu esimehe Koit Uusi ja riigikogu liikme Lauri Luige eestvedamisel majandusminister Kristen Michaliga läbirääkimisi juunis. Riisalu kinnitusel on ministeerium olnud konstruktiivne partner, kes mõistab raudteeühenduse vajalikkust Haapsalu ja Tallinna vahel. „Asjad liiguvad kogu aeg,” ütles Riisalu vastuseks küsimusele, kas viimastel kuudel on läbirääkimistel ka edusamme tehtud. „Eks ministeerium vaata lahendusi oma vaatenurgast, meie oleme valmis leidma raha, et raudtee valmis ehitada; rongid on riigi kontrolli all oleval Elronil olemas. Need võimalused tuleb nüüd omavahel kokku sobitada.”

Praegu ollakse Riisalu sõnul plaanidega küll veel graafikus, kuid aeg hakkab vaikselt täis tiksuma: et raudtee aasta pärast valmis saaks, tuleb otsused teha lähikuudel. Kandev roll selles on Michalil. „Poliitikuna tahab ta sel teemal kindlasti rääkida ka oma erakonna- ja koalitsioonikaaslastega,” viitas Riisalu.

Kui võrrelda majandusministeeriumi kolme nädala vanust seisukohta sellega, mida ütles Michal eelmisel teisipäeval riigikogu infotunnis vastuseks Vabaerakonna fraktsiooni liikme Andres Ammase küsimusele Riisipere–Turba raudteelõigu taastamise võimalikkuse kohta, ei ole erilist arengut olnud. Endiselt on üleval näiteks küsimus, millise äririski ettevõtjad kanda võtavad. „Kui nad suudavad selle sõnastada ja me saame sellest ühtmoodi aru, siis saab selle protsessiga jõuda otsustamisfaasi,” ütles Michal.

Riigi majandusrisk on dotatsioon, mida tuleb Elronile hakata lisanduval raudteelõigul reisijateveoks maksma, sest piletitulu kulu ei kata. „Püüame jõuda ausate numbriteni. Tulevikku vaadates peab maksumaksja pikas plaanis õla alla panema, kui see liin taastatakse,” toonitas Michal.

Majandusministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide selgitas, et Lääne Raudtee hinnangul saab Elron Turba peatuse lisandumisel juurde umbes 130 000 reisi aastas. See teeb 356 reisi päevas. Elron peab seda prognoosi realistlikuks. Michal on aga seisukohal, et ettevõtja peaks osa riske enda kanda võtma: mis saab, kui tegelikkus osutub planeeritust hoopis teistsuguseks? „Praegu käibki arutelu selle üle, milline on reisijate piirmäär, mille puhul saame öelda, et raudtee on vastanud ootustele, ja mis saab siis, kui reisijate arv ei vasta ootustele või vastab osaliselt,” ütles Loide.

Veel jõuab

Raudtee taastamise protsessile sellel lõigul kuluks Riisalu sõnul 9–10 kuud. „Kui rääkida ainult rööbastest, siis 6,5 kilomeetri rööbaste mahapanek Riisiperest Turbani võtab umbes kümme päeva. Peale selle ka kontaktvõrk, ülesõidud ja muu raudteetaristu,” täpsustas Riisalu. Ta lisas, et üks asi on küll rööpad maha panna, kuid palju tähtsam on, et ka rongid neil rööbastel sõitma hakkaksid, sest muidu pole rööbastel mõtet.

Enne aga tuleb Nissi vallas Riisipere ja Turba vahelisel lõigul teha keskkonnamõju hindamine. „Me ei taha mingil juhul sellele protsessile piduriks saada, aga praegu ma küll ei tea, millal me sellega tegelema peame hakkama,” ütles Nissi vallavanem Peedo Kessel. Ta selgitas, et keskkonnamõju hindamise algatamine tuleb kõne alla alles pärast projekteerimistingimuste taotluse esitamist vallale. Tingimused väljastab vald, kooskõlastab ja ehitusloa annab tehnilise järelevalve amet. Keskkonnamõju hindamine tehakse Kesseli sõnul paralleelselt projekteerimisega ja selle valmimist tuleva suve alguseks peab ta võimalikuks.

Et Läänemaa Raudtee saaks vallale esitada projekteerimistingimuste taotluse, tuleb alustuseks kokkuleppele jõuda majandusministeeriumi ja Kristen Michaliga. „Riigil ja meil peab asjast olema ühesugune arusaam, milline see raudteelõik olema peab. Meil on väga selge ajakava, mis ajaks mingi asi peab tehtud olema, et rööpad oleksid järgmise aasta septembris maas ja rongid saaksid hakata Turbasse sõitma. Töö käib,” kinnitas Riisalu.

Majandusministeerium: selgust pole

Majandusministeerium ei ole Lääne Raudteega sõlminud kokkuleppeid, mis kinnitaksid, et 22. septembril 2016 on Riisipere ja Turba vahel rööpad maas. Projekti teostamise üle käivad läbirääkimised. Endiselt on palju lahtisi küsimusi: millisel määral kannavad ettevõtjad riske, mis perioodi pärast ja kuidas toimub projekti tasuvuse hinnang ning selle põhjalt ka iga-aastane dotatsioonivajadus; kust tulevad katteallikad ja euroraha võimalused. Kohtumised raudtee-ettevõtjatega käivad, proovime leida lahendusi, kuid enne kui kõik küsimused mõlemaid osapooli rahuldavaid vastuseid ei saa, ei saa me ka kinnitada, et raudtee Turbasse tuleb.