Swedbank tahab valdadelt intenetiühendusega arvutit

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Virtsu pangaautomaat

Virtsu sularahaautomaat jääb alles, kuid raha arvele panna seal ei saa. Foto Katrin Pärnpuu 

Swedbank lubab, et 1. jaanuarist asendub pangabuss nõustajaga, kes hakkab käima kohapeal täpselt sama sageli, kui käis buss, nõustaja vajab aga omavalitsuselt internetiühendusega arvutit.

Kui Hanila vallavanem Arno Peksar Lääne Elult kuulis, et Swedbank tahab vallavalitsuselt arvutit, arvas ta: „Enne jäägu see nõustaja tulemata, kui vald hakkab pangale arvutit ostma.”

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et nõustaja juures saab teha peaaegu kõiki neid tehinguid, mida pangabussiski. See, kus ja kuidas hakkab pank lubatud nõustajateenust pakkuma, pole aga veel selge.

„Kokkulepped kohalike omavalitsustega alles tulevad, läbirääkimised käivad. Praegu on veel vara öelda, kus mis täpsemalt olema hakkab,” ütles Siilivask.

Siilivask lisas, et panga esindajad kohtuvad lähiajal kõikide nende kohalike omavalitsuste juhtidega, keda pangabussi äravõtmine puudutab: Läänemaal siis Lihula, Hanila, Kullamaa ja Norootsi vallavanematega, et koostöös hakata nõustamisteenust pakkuma.

Siilivase sõnul võiks panga nõustaja hakata inimesi vastu võtma näiteks kohaliku omavalitsuse ruumes, raamatukogus või avalikus internetipunktis. Panga pakkumine on, et nõustaja hakkaks kohapeal käima vähemalt sama tihedasti kui pangabuss: kord või kaks kuus. Näiteks Virtsus peatub buss neljapäeviti kaks korda kuus tund aega korraga, ja nii palju hakkaks kohapeal viibima ka nõustaja. „Kui kohalik omavalitsus arvab, et võiks käia rohkem, siis me arutame seda,” ütles Siilivask.

Nõustajatena hakkavad tööle panga oma töötajad, uusi inimesi selleks värbama hakata pole kavas. „Kuna nõustaja hakkab töötama sama sagedusega mis buss, siis saame ehk hakkama oma töötajatega,” ütles Siilivask.

Siilivask märkis, et selleks, et nõustaja saaks oma tööd teha, vajab ta arvutit ja internetti.

Hanila vallavanem Arno Peksar märkis, et vallamajas tal vaba arvutit panga käsutusse anda ei ole, ja kui olekski, siis  oleks äärmiselt suur turvarisk kedagi teist oma sisevõrku lubada. „Ja ma ei saa ametnikku ju selleks ajaks asumisele saata, kui nõustaja nõustab,” ütles Peksar.

Ka ei olnud Peksar kindel, kas raamatukogu avalikus kasutuses olevad mitte kõige uuemad arvutid on üldse pangatööks paslikud. Pangale uue arvuti ostmist Peksar võimalikuks ei pea.

Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos ütles, et ei oska kogu asja kohta midagi öelda, sest temal on ainult panga antud ametlik teave, et tahetakse rääkida sellest, kuidas teenust parendada ja juttu tuleb pangabussist. Info bussi kinnipanekust sai Ojala-Toos ajakirjandusest. Lihula valda tulevad panga esindajad kolmapäeval, Hanilasse neljapäeval.

Nõustaja juures ei ole võimalik välja võtta ja arvele panna sularaha, ka ei saa avada arvelduskontot, nagu sai pangabussis.

„Arveldusarvet, jah, neis kohtades avada ei saa. Peab minema lähimasse kontorisse. Pangabussi statistikast lähtub, et seda toimingut tehti üle Eesti üksikuid, mis on ka arusaadav, sest Swedbankil on üle 800 000 erakliendi ehk siis Eestis suurim turuosa. Neid kliente, kes juurde tulevad ja soovivad konto avada just pangabussis, on üksikuid,” ütles Mart Siilivask.

Pangabussi kadumisega kaob Läänemaa neljas vallas ka sularaha arvelepaneku võimalus.

„Suuremates kohtades paneme sissemakse automaadi, aga väiksemates kohtades ei ole sel mõtet,” ütles Siilivask.

Läänemaale ühtegi automaati juurde ei tule, aga need, mis on, jäävad alles, lubas Siilivask.

Siilivask märkis, et Virtsus ei pannud maikuus sularaha arvele mitte keegi, juunis tehti seda üks kord. Lihulas pandi sularaha arvele mais ja juunis kokku kaheksa korda, Kullamaal kolm korda.

„Suurim summa neist oli 300 eurot: Lihulas üks tehing. teised tehingus olid kõik alla saja euro,” ütles Siilivask.

Kui Hanilas ja Lihulas saab sularaha edaspidigi välja võtta sularahaautomaadist, siis Kullamaal ja Noarootsis peaks selle teenuse enda kanda võtma kauplus või bensiinijaam. Ka selles asjas ei ole pank Läänemaal veel läbirääkimisi pidanud. Siilivask ütles, et Lihulas ja Virtsus sularaha väljavõtmise teenust poodi ei viida, sest automaat on olemas, Kullamaal ja Noarootsis aga püüab pank kokkuleppele jõuda.

Kullamaa valla kolm toidupoodi kuuluvad Lihula tarbijate ühistule, mille juht Arvo Miilmets ütles Lääne Elule, et ei välista kokkulepet, kuid enne, kui pank on ühistuga läbi rääkinud, ei oska ta midagi öelda.

„Kui Swedbank on teatanud, et sularaha väljavõtmine poes on klientidele tasuta, siis meie teenus pangale küll tasuta olla ei saa,” märkis Miilmets.

Kullamaa vallavanem Jüri Ott ütles, et peab sularahaga menetlemise kolimist poodi mõistlikumaks lahenduseks kui pangabussi: „Buss ongi kuidagi kunstlik moodustus.”

Ka nõustajale lubas Ott sobiva koha leida.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
8 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
küsimus
9 aastat tagasi

Siin peaks juba hakkama finantsinspektsioon ja rahamin sekkuma. Asi kisub absurdseks. kaotati pangakontorid, mäletate millise põhjendusega? Et pangabuss on paindlikum ja teenuse pakkumise kvaliteet ainult paraneb. Nüüd kaotatakse pangabussid. ATM-is juba kaotatud. Nüüd jäetakse veel ajutiseks jutt nõustajatest, kelle olemasolu peavad ka kohalikud sisuliselt kinni maksma, kontori tingimuste näol. Eriti küüniline, et enne seda on aastaid räägitud kui mugav ja tore on kaardiga maksmine ja üleüldse sularahata arveldamine. Pigem peaks teema tõsisemalt üles võtma- ehk maavalitsus võiks sellega nüüd tegelema hakata, muidu pole ühtegi suurt ülesannet peale järelevalve? Fakt on see, et raha ja rahaga asjaajamine on elementaarne kodanike õigus… Loe rohkem »

ed
9 aastat tagasi

läpakas pole ju raske kaasa vedada, aga ju siis nii nõrgukesed seal pangas

Indreko
9 aastat tagasi

LUBAGE NAERDA! Swedpank, kas te tõesti selle looga näitate, et te olete nii vilets ja vaene pank, et ei suuda sellist asja ise tagada ja et ikka teie kliendid saaks parima teeninduse! Teil on sellised kasumid, et ulme ja te ei suuda midagi sellist ise ära teha 😀 ha ha ha no ausalt

Maie,.Mida on teinud teised pangad?
9 aastat tagasi
Reply to  Indreko

Maie. Mida on teinud tesied pangad???

Lapsevanem
9 aastat tagasi

Igal koolilapsel on arvuti olemas, e-kool ja kodused ülesanded vajavad internetiühendust. Kuidas küll PANK ei suuda oma töötajaid tööks vajaliku arvutiga varustada – sellest ei ole võimalik aru saada.

pankur
9 aastat tagasi

Ja vald võiks nõustajat ka sularahaga varustada

Huvitav,
9 aastat tagasi

miks pangale internetipulk ei sobi?

Arvutitark
9 aastat tagasi
Reply to  Huvitav,

Äärmiselt vastutustundetu on nõuda kõigilt valdadelt arvutit+turvatarkvara+võrgutamist, liitke see summa siis kokku… Pank oma nõustamisteenuse jaoks peaks kasutama OMA sülearvutit, mis on OMA panga IT spetsialisti poolt turvatud, sh viirustõrjetarkvara litsents ÜHE arvuti kohta ja siis OMA turvatud 4G nett ka, see piisavalt kiire nõustamiseks. Ja kõik see on juba Pangabussis olemas 🙂