Urmas Sukles: kas Toompea tahab turismi tappa?

Urmas Sukles. Foto: Arhiiv

Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul tekitaks turismimaks majutuse ja turismiga tegelevate ettevõtete rahakotti kenakese augu ega tooks ka omavalitsuste kassasse lisaraha.

„Praegustes oludes turismiettevõtjaid veelgi lüpsta, et riigi- ja omavalitsuste kassat täita, ei ole küll mõistlik mõte. See on lausa väga halb mõte,” ütles Sukles Lääne Elule.

Linnapea märkis, et turismisektori seis ei ole praegu nii hea, et turismimaksu kehtestada kannataks. „Mulle tundub, Toompeal on majutusasutuste ja turismiettevõtete vastu mingi patoloogiline viha tekkinud. Kõigepealt kostitatakse 5-protsendilise käibemaksutõusuga, mille peale ettevõtjatele öeldakse, et mis te virisete – teil läks hästi, et 20 protsenti ei tulnud. Paistab nii, et seakatk saab sigadega hakkama, ja Toompea püüab nüüd siis turismiga ühele poole saada!” rääkis Sukles.

Tema sõnul ei tohi unustada, et põhiosa turiste tuleb meile Soomest ja Venemaalt. „Soomes on lama, Venemaal on muud jamad. Vene turistide osakaal on kukkunud 50 protsenti. Kesk-Euroopast, kus turismimaksuga harjunud ollakse, käib meil turiste ikka üüratult vähe,” selgitas ta.

Sel nädalal Poolas puhkusereisil käinud Sukles rääkis, et seal küsiti hotellis öö pealt turismimaksuna kaks zlotti (umbes 50 eurosenti – toim.) ja ilmselt ei juhtuks midagi, kui ka Eestis küsitaks omal käel ringi reisijatelt 1 euro suurust lisatasu. Kuid Eesti kontekstis peab tema sõnul arvestama sellega, et meil on väga paljud just nn paketituristid, kelle puhul lisataks turismimaks paketi hinnale juurde, mis tähendab, et hind konkurentsis teiste sihtkohtadega tõuseb. Ühe inimese arvestuses tähendaks see 10-päevase paketi puhul 10 eurot, kui reisitakse aga perega, tuleb see summa kordades suurem ja siis Eesti enam hinnakonkurentsis püsida ei suudaks.

„Välismaal seda, jah, tehakse, aga tuleb arvestada, et reeglina on nendes riikides ka käibemaks madalam. Eesti 14-protsendilise majutusasutuste käibemaksuga oleme ikkagi juba selles kõrgemas otsas,” selgitas ta.

Sukles lisas, et värskelt kergitatud käibemaks koos tulevase võimaliku turismimaksuga võib hotellid ja spaad seetõttu arvestatavast hulgast külastajatest ilma jätta. „Kunagi Toomas Kivimägi (endine Pärnu linnapea ja praegune riigikogu liige – toim.) poolt välja käidud mõte, et paneme igale ööbimisele ühe euro otsa ja kõik on õnnelikud, praegu lihtsalt ei tööta. Hotellidele ja spaadele tähendaks see kindlasti ööbimiste arvu vähenemist,” ütles Sukles.

See omakorda tähendab, et oodatud lisaraha, mida omavalitsused saaksid vaatamisväärsuste korrastamiseks ja muudeks linna turismiväärtust tõstvateks tegevusteks kasutada, lihtsalt ei tuleks.

„Meil on tegelikult palju suuremad probleemid, mis lahendamist ootavad – meil ei jätku näiteks raha, et lasteaednikele palka maksta. Ja kui eelarvesse tuleks raha juurde, oleks esmajärjekorras vaja lappida neid auke, millel pole turismiga mingit pistmist. Kui omavalitsuste finantsolukorda tõesti parandada tahetakse, tuleks alustada hoopis sellest, et antaks omavalitsustele normaalne tulubaas. Taastagu kasvõi see 11,9 protsenti, mis kunagi ära võeti,” ütles Sukles.

Sukles on üks Fra Mare spaa omanikest, kuid turismimaksu kontekstis kallutatuks ei saa teda  linnapea enda sõnul nimetada. „Kuna ma istun tõesti selles mõttes kahel toolil, siis ma tean mõlemat masinavärki küllaltki hästi. See on isegi hea, et ettevõtja Sukles on samal ajal ka poliitik, kelle sõna siis ehk kuulda võetakse,” avaldas ta lootust.

Suklesega nõustus ka Noarootsi abivallavanem Aivo Hirmo. „Ma olen Suklesega selles küsimuses igati nõus – kõigepealt tuleb taastada omavalitsuste kunagine tulubaas ja siis sealt edast võib alles arutama hakata, kas ja milliseid uusi makse juurde leiutada. See on ju tore, kui omavalitsustele tahetakse finantsvõimekust juurde anda, aga alustama peaks ikka teisest otsast,” ütles ta Lääne Elule.

Kas turismimaksul oleks Noarootsi valla jaoks, kus asub nii välis- kui ka kohalike turistide seas populaarne Roosta Puhkeküla, tegu või nägu, on Hirmo sõnul aga veel vara rääkida. „Kui see idee peaks ühel hetkel konkreetsemaks muutuma, siis vaatame.”