On enesestmõistetav teadmine, et perekond on lapse jaoks sobivaim kasvukeskkond. Samuti pole saladus see, et meie ühiskonnas on ka selliseid peresid ja emasid-isasid, kes ei tule ise oma lapse või laste kasvatamisega toime. riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Etti Kagarov.
Mittetulundusühingu „Igale lapsele pere“ kodulehelt leiab ühe hoolduspere ema vestluse oma vastse 4-aastase lapsega:
Laps ütleb:" Emme, siit läheb tee lastekodusse, on ju."
Ema: "Just."
Laps: "Aga mina ei ela enam lastekodus."
Ema: "Sina ei ela ja see polegi oluline. Aga, kui sa tahad, siis sa võid muidugi sellest rääkida."
Laps: "Ei taha. Aga tead, emme… teised lapsed elavad ikka veel lastekodus.”
Taolistel kurbadel juhtumitel suunatakse lapsed asendushooldusele. Eesti riik on tegelenud aktiivselt asenduskoduteenuse arendamisega ehk siis lastekodude seisu parandamisega. Enamik riiklike asenduskodusid on renoveeritud ja kõik uued asenduskodud on ehitatud või ehitatakse peremajadeks, et lapsed tunneksid end võimalikult turvaliselt, et nad oleksid ümbritsetud hoole ja tähelepanuga. Arvestatav hulk oma bioloogilistest vanematest lahutatud lastest sirgub täna hooldusperes või mõne perekonna juures eestkostel, kus neile peaks hoolt ja armastust veelgi rohkem jaguma. See on igati kooskõlas eesmärgiga suurendada asendushoolduses perepõhise hoolduse osatähtsust. Asenduskodud teevad meil väga tubli ja kiiduväärset tööd, aga reeglina on peres kasvamine laste jaoks parim variant.
Eestkostel või perekonnas hooldamisel olevale lapsele on ette nähtud igakuine riiklik toetus, mis katab teatud ulatuses lapse ülalpidamiskulud. Aastaid on vastavaks summaks olnud 191 eurot ja 80 senti, mis hakkas selgelt ajale jalgu jääma.
On tänuväärne, et sotsiaalminister Helmen Kütt suutis valitsuses seista selle eest, hooldusperede pühendunud tööd rohkem väärtustataks. Peatselt jõuavad riigikogus lõpphääletusele peretoetuse seaduse muudatused, mille alusel maksab riik 1. jaanuarist igale eestkostel või hooldamisel oleva lapsele 240 euro suurust toetust.
See laiema poliitilise konsensuse leidnud samm puudutab umbes 2000 last ja nõuab tuleva aasta riigieelarvest 1,2 miljonit lisaeurot. Kindlasti on tegu olulise abiga peredele, kes jagavad armastust, toetust, juhatust ja julgustust lastele, kes oma vanematelt vajalikku hoolt ja kaitset ei saanud. Minister avaldas parlamendi ees lootust, et see muudatus aitab kaasa sellele, et osa lapsi ei satugi enam asenduskodusse, vaid leiavad kohe pere, kes nad kasvatada võtavad.
Kindlasti peavad palju üle elanud lapsed saama vajadusel logopeedi, psühholoogi, psühhiaatri või mõne muu spetsialisti abi. Samuti on oluline, et nii hooldus-, eestkoste- kui lapsendajaperedele töötatakse välja erinevaid teenuseid hõlmav tugisüsteem.
Mõistagi koolitatakse ja valmistatakse hooldusperesid ka praegu enne lepingu sõlmimist ette. Aga pärast on nad omapäi. On hea, kui nad hakkama saavad, kuid vahel annab pere alla ja suunab lapse tagasi asenduskodusse. Taas keskkonda vahetava lapse turvatunne saab uue löögi…
Psühholoogid on uurinud lapsi, kes on varajases lapsepõlves jäänud ilma kiindumussuhtest, mis mõjutab kogu lapse järgnevat arengut. Kiindumussuhte häire võib avalduda ennast kahjustava ja agressiivse käitumisena, aga ka apaatsusena. Selle häire ennetamine on eriti oluline kuni kolmeaastaste laste puhul, keda tuleks lubada ainult perehooldusele. Väikelapsed peavad olema kindlas turvalises keskkonnas ja kindla inimese või inimeste juures.
Hoolduspered on seisnud silmitsi olukorraga, kus perre saabub laps, kes ei luba ennast puudutada, rääkimata kallistamisest. Tavalise hea sõnaga ei ole võimalik seda ravida. On välja töötatud spetsiaalsed teraapiad selleks, et lapsed tuleksid oma emotsioonidega toime ja tunneksid end täisväärtuslikena.
Seega on materiaalsele abi kõrval peredele hädavajalik ka psühholoogiline toetus, et lahendada probleemseid olukordasid.
Täna on siin appi tulnud mittetulundusühingud, kes on hooldusperesid nii nõu kui jõuga toetanud. Eesmärgiks olgu, et iga Eestimaal elav laps saaks parima võimaliku keskkonna kasvamiseks, milleks on ja jääb perekond. Üks Inglise vanasõna ütleb, et „lapse kasvatamiseks on tarvis tervet küla.“ Iga laps on väärtus ja iga laps on oluline. Iga laps väärib perekonda.
Etti Kagarov, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, SDE
Tõhusam abi hooldusperede lastele?…aga miks pole tõhusamat abi hooldusperele/kasuperele tervikuna, peale kasulapse on peres ka teised inimesed. Praegu tuleb nii mõnigi lastekaitstööta peresse ja toob maiustusi nn. “oma” lapsele ja teised kasupere lapsed…??? Kasupere on samuti tervikpere ja arvestama peab perega, mitte ühe lapsega selles peres.
Miks riik teeb vahet kasuperes elava lapse pearaha ja lastekodus elava lapse pearaha vahel, miks kasuema töö ei ole väärtustatud?
Etti on teadaolevalt ise hoolduspere ema. Loomulikult on sellised inimesed huvitatud rahavoo suurenemisest mittetulundusliku arnastuse, julguse ja juhatuse andmiseks.