Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise ütles, et teiste riikide kogemusele ja teoreetilisele kirjandusele tuginedes võib öelda, et inimõigustega seonduvat rahvahääletusele ei peaks panema, seda enam, et Inimõiguste Kohtu hinnangul tuleb pereeluna käsitleda ka samasoolise paari kooselu.
Madise rääkis ETV saates “Terevisioon”, et Eesti seadustest lähtuvalt tuleb kindlasti rahvahääletusele panna põhiseaduse põhialused, näiteks see, et Eesti riigikeel on eesti keel. Rahvahääletusele ei tohi aga jällegi panna maksude, välislepingute, sõjaliste ja rahaliste kohustuste ning eelarvega seonduvat.
Kolmapäeval jätkub riigikogus arutelu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ettepaneku üle panna kooseluseaduse eelnõu rahvahääletusele. Madise sõnul on see riigikogu otsustada, kas IRL-i ettepanekut toetada või mitte, kuid lisas, et tuginedes teiste riikide kogemusele ja teoreetilisele kirjandusele võib välja tuua, et inimõigustega seonduvat rahvahääletusele ei peaks panema.
“Ka Eesti põhiseaduse teise peatükiga, kus on pereelu elamise vabadus ja diskrimineerimise keeld, on see asi, et need sätted on kaetud rahvusvaheliste lepingutega. Inimõiguste Kohus, kes selgitab, mida tähendab inimõiguste konventsioon, mille ka Eesti on endale siduvaks võtnud, on tegelikult otsustanud, et pereeluna tuleb käsitleda ka samasoolise paari kooselu,” sõnas Madise. “Kes soovib, võib ise vaadata Inimõiguste Kohtu veebilehelt järele, et diskrimineerimiskeelu ja pereelu kaitsmise all on perekond tegelikult täna juba ümber defineeritud. Kui Eesti otsustaks, et meie näeme seda teistmoodi, siis ta võib kaasa tuua ka vajaduse selgitada, et miks me enam ei täida inimõiguste konventsiooni,” rääkis ta.
Professori sõnul on samamoodi ka näiteks autoriõigustega. “Kui Eesti otsustaks rahvahääletusel, et me autoriõigust enam ei kaitse, siis jällegi sellesama teise peatüki järgi on autoriõigus tänu mitmetele rahvusvahelistele lepingutele siduv ning rahvusvahelistest lepingutega ühinemist või neist loobumist ei tohi rahvahääletusele panna,” selgitas Madise.
Põhiseaduse paragrahv 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Põhiõiguse mõiste määratlemiseks tuleb esmalt teha vahet materiaalsel ja formaalsel mõistekasutusel, analüüsida põhiõiguse seost subjektiivse õigusega ja siis teha selgeks, et millises vahekorras on põhiõiguse ja inimõiguse mõisted. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 12 tagab õiguse abielluda ja luua perekond kooskõlas selle õiguse kasutamist reguleerivatele riigisiseste seadustega. Abielu all, mille kaitse tagavad Põhiseaduse paragrahv 27 ja eelpool nimetatud artikkel 12, peetakse silmas traditsioonilist mehe ja naise abielu (Euroopa Inimõiguste Kohus Cossey vs. Ühendkuningriik). Samuti on Euroopa Inimõiguste Kohus selgelt oma otsustes väljendanud, et seksuaalne… Loe rohkem »
Lähtumegi põhiseadusest: põhiseadus ei määratle perekonda mehe ja naise vahelise liiduna. Samamoodi ütleb põhiseadus:
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
On üldsäte ja erisäte, mis täpsustab üldsätet. On põhiseaduslikud suurused ja määratlused, üldine õiguse struktuur, on normitehnika jne. Kui seda ei mõista, siis nn suvaliselt kontekstist väljarebitud paragrahvid ei ütle midagi. Vaadelda tuleb ikka kogumis norme ja koosmõjus. Saame suureks vaimult ja jäägu iga kingsepp ikka oma liistude juurde:)
P.S. Kusjuures kõik põhiõigused ei ole absoluutsed, neid saab piirata:)
§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Madise sõna otseses mõttes lasi ennast ebapädevusega täis. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma otsustes konkreetselt leidnud (viimane tehtud juulikuus), et seksuaalne orientatsioon ei ole inimese põhiõigus ning seda ei saa käsitleda inimõigusena. Perekonna tõlgendamisega peame lähtuma eelkõige oma Põhiseadusest ning suurem osa õigusteadlasest väidavad, et perekond põhiseadusliku suurusena on mehe ja naise vaheline abielu. Kuivõrd Eesti õigus tuleneb suuremas osas Saksa õigusest, siis seal on õigusteoreetiline vaidlus ära peetud ning lahendus on, et kooseluseadus on omasooliste tsiviilpartnerluse regulatsioon, mida ei käsitleta perekonnana konstitutsiooni mõttes. Samuti on välistatud lapsendamine, lapsed ja nende õigused. See on lahendus ka Eestile, aga ikka me… Loe rohkem »
Täiesti nõus pr Madisega.
Eesti ei pea teistel riikidel sabas sörkima.Hoopis võiks näidata eeskuju,kuidas teha nii,et prominentsele kohale jääb laps & normabielu,kui kaitse keskpunt.Puudujääk on meil see,et tõesti homodesse pole ühtset tolereerivat suhtumist?
õigus kodule, tööle ja tervisele. kõik on inimõigus. rahvas ei tohi midagi siin hääletada. homode lobby ees müts maha, aga siiski ajavad nad valet asja.
Vorm otsib kangesti sisu, aga ei leia.