Neeme Suur: Elutähtsad teenused ja hädaolukord

Juunis pöördusid sotsiaaldemokraadid Eesti Panga presidendi poole, saamaks selgust sularaha kättesaadavuse tagamise osas, kirjutab riigikogu õiguskomisjoni esimees sotsiaaldemokraat Neeme Suur (pildil).

Tänaseks on majandusminister Urve Palo alustanud ka vastavaid kõnelusi, kuid tegelikult peaksid juhtohjad selles arutelus olema hoopis Eesti Panga käes. Et juhul, kui sularaha ringluse puhul on tegu elutähtsa teenusega, siis miks ei ole Eesti Pank kehtestanud mingeid nõudeid, et see ringlus ka reaalselt eksisteerida saaks? Seadus näeb ju nii ette! Kõigepealt peaks aga peale hakkama küsimusest, et kas on juba piisavalt suur häda käes või ei ole?

Küsimus häda kohta tuleneb sellest, et elutähtsate teenuste ja nende osutamise eest vastutavate ametkondade loetelu tuleneb hädaolukorra seadusest. Hädaolukorra seadus näeb ette, et elektrivarustus, telefoniteenus, postivõrgu toimimine, kiirabiteenus, teede korrashoid, ühistransport ja paljud muud teenused on elutähtsad teenused ja nende toimimine tuleb riiklikult tagada, olgu siis parasjagu sõda või häda või veeuputus. Elutähtsate teenuste seas on ka sularaharinglus ja makseteenused, mis kuuluvad Eesti Panga vastutusalasse.

Tegelikult ei määra hädaolukorra seadus ega ka ükski teine seadus, kui kaugele peaks inimene sõitma, et sendid ja eurod näpu vahele saada – kas kaks või 20 kilomeetrit. Panganduse poolt propageeritud mõtteviisi alusel ei pruugiks meil sularaha ju üldse olla. Aga hetkel, kui mitte enam pisikeses maapoes, vaid pealinna suures kaubanduskeskuses kuulutatakse välja „kaardimaksevaheaeg,“ sest parasjagu on terminalid kokku jooksnud või nett kadunud, siis ilmselt saab ka ignorantne inimene aru selle probleemi tegelikust võimalikust mastaabist. Ja mis esmatähtis – ka väljaspool suuremaid keskusi elavad inimesed ajavad omi asju. Pankade üha süvenev soov minna üle nii sularahavabale asjaajamisele kui sularavabadele kontoritele kahjustab eeskätt maal ja väikelinnades elavate inimeste huvisid. Kui sularahaga arveldamise võimalus hakkab kahenema juba ka maakonnakeskutes, siis on häda vist tõesti käes. Kõige seadusega reguleerimine ei pruugi olla mõistlik viis ühise elu korraldamiseks, aga kui sularaha kättesaadavus muutub üha keerulisemaks, siis on oluliselt takistatud ka inimeste igapäevane elukorraldus. Ehk ei ole sularaharinglus siiski ilmaasjata elutähtsate teenuste nimekirjas.

Ettevõtlusvabadus ja teenuse pakkumise ökonoomika on toredad asjad, aga kui nende vohamine põhjustab ühiskonna kolimise ühte hiigelsuurde kortermajja, siis ei ole see tulevik, mida me tahaksime. Tõenäoliselt peaks Eesti Panga asjakohane määrus olema pikem kui pool lehekülge ja sisaldama oluliselt rohkemat, kui pelgalt dubleeritud elektritoite nõue ja mitte pikema kui 12-tunnise teenuse katkestuse nõue. Kas siis on ikka kõik kombes, kui igal Eestis tegutseval kommertspangal on vaid üks koht, kus sularaha kätte saab?

Leian, et elutähtsate teenuste osutamine ei ole midagi, mida tuleks tagada vaid häda korral. Peame kaaluma, kas tuua elutähtsad teenused hädaolukorra seadusest välja ja kehtestada need eraldi seadusega. Samuti tuleks üle vaadata elutähtsate teenuste loetelu. Toiduohutuse kontroll on põllumajandusministeeriumi korraldada olev elutähtis teenus, aga toiduainete kättesaadavusest ehk võimalikust toidunappusest pole seaduses sõnagi. Samuti peaksime hoolikalt läbi mõtlema teenusstandardite kehtestamise.

Teenusstandardite kehtestamisse on seni suhtutud väga suure ettevaatusega. Teadagi – õhuke riik ja vähene sekkumine… Aga mis kasu on teadmisest, kui kiiresti politsei, kiirabi või päästeameti auto peab välja sõitma, kui meil ei ole kirjas, kui kiiresti ta peaks kohale jõudma? Tõenäoliselt vajame vähemalt baasloetelu avalikest teenustest ja neile seatud kättesaadavuse ja kvaliteedi nõuetest, mille puhul riik võtab endale selge kohustuse tagada elementaarne tase. Siinkohal ei ole jutt vaid hädaolukorra seadusest, vaid ka põhiseadusest. Inimeste õigus seaduse ja riigi kaitsele, õigus haridusele, õigus tervise kaitsele, õigus eneseteostusele – need kõik on põhiseadusest tulenevad õigused. Põhiseadus aga kehtib terve Eesti territooriumil. Igal juhul sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et nii saaks olema.

Neeme Suur, Riigikogu õiguskomisjoni esimees, SDE