Kevade saabudes kimbutab paljusid inimesi väsimus, energiapuudus ja raskus keskendumisel. Psühholoogi sõnul reageerib keha niimoodi hooaja muutustele, kuid õnneks on kevadväsimust võimalik ennetada ja leevendada.
Kevadväsimust hakkavad inimesed tundma peamiselt talve lõpus ja kevade alguses ning see kestab enamasti paar nädalat kuni kuu. „Kevadväsimuse peamised põhjused on valguse hulga muutus, vitamiinipuudus ning talvise eluviisi ja värskelt selja taha jäänud suurema viirusteperioodi mõju,“ selgitas Meliva psühholoog Beatrice Ernest.
Psühholoogi sõnul on kevadväsimuse puhul tegu organismi kohanemisreaktsiooniga hooaja muutustele ning tegemist on üsna tavalise nähtusega. „See avaldub üldise väsimuse, energiataseme languse ja keskendumisraskustena. Paljud inimesed kogevad kevade saabudes ka meeleolukõikumisi ja uinumisraskusi,“ lisas Ernest.
Lisaks igapäevastele toimetustele mõjutab kevadväsimus ka inimeste hakkamasaamist ja motivatsiooni tööl. „On oluline, et ka tööandjad teaksid, miks kevadväsimus tekib, kuidas see inimesi mõjutab ja mida selle leevenduseks teha saab,“ rõhutas kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.
Kevadväsimust soodustab vähene liikumine
Psühholoogi sõnul soodustavad külmad talveilmad ja lühikesed päevad siseruumides olemist ja vähest liikumist. Ka talvisest elurütmist väljatulek võib nõuda suurt pingutust. „Mida vähem ennast liigutame, seda raskem on aktiivse eluviisiga uuesti alustada ja seda rohkem oleme väsinud. Seetõttu võib kevadel kasvõi kerge jalutuskäik ootamatult kiiresti võhmale võtta. Rääkimata vaimsest pingutusest, mida õue minekuks tegema peab,“ kirjeldas Ernest.
Samuti harjub inimese keha talveperioodil madalama valguse tasemega ning muutub ka keha hormonaalne tasakaal. „Kui päevad muutuvad pikemaks ja valguse hulk suureneb, mõjutab see kehas melatoniini ehk unehormooni ja serotoniini ehk heaoluhormooni tootmist. See võib omakorda tekitada kehas ajutise seisundi, millega kaasnevad meeleolukõikumised ja unehäired,“ selgitas Ernest.
Oma roll on ka vitamiinipuudusel. Näiteks võib talve jooksul väheneda D-, C- ja B-12-vitamiini ning raua tase. „Suvel ja sügisel söödud täisväärtuslike kodumaiste puu- ja köögiviljade vitamiinide ja mineraalainete varud organismis on kevadeks otsakorral. Vitamiinipuudusest annab märku jõuetus, loidus, hajameelsus ja apaatsus,“ sõnas Ernest. Lisaks võib organism kevadeks olla viiruste põdemise järgselt kurnatud. „Ka siin on seletamatu väsimus üheks märgiks, mis võib pikalt tunda anda,“ lisas psühholoog.
Kevadväsimust saab ennetada
Lisaks iga inimese enda teadlikule tegutsemisele saavad kevadväsimusega toime tulemisel kaasa aidata ka tööandjad. „Töötaja heaolu peab olema prioriteet aastaringselt. Kuid näiteks talvel ja kevadel võiks kindlasti kontrorisse tuua regulaarselt erinevaid vitamiinirohkeid puuvilju ja marju,“ tõi Kirsiste näiteks.
Samuti toovad Kirsiste sõnul töötajatele palju kasu vaimse tervise hoidmise koolitused ning aktiivset eluviisi toetavad tegevused. „Heaks lahenduseks on erinevad tööandja korraldatavad kõndimis- või liikumisväljakutsed ja sporditoetus,“ ütles Kirsiste. Tema sõnul on oluline ka tööandja ravikindlustus, mis aitab töötajatel lihtsamini saada professionaalset psühholoogilist abi ja katab sellega seotud kulud.
Ka psühholoogi sõnul on kevadväsimust võimalik ennetada, kui süüa mitmekesiselt, hoida regulaarset unerežiimi, viibida võimalikult palju päevavalguses ning olla füüsiliselt aktiivne. „Vähene liikumine võib kevadväsimust süvendada ning seetõttu on oluline püsida füüsiliselt aktiivne. Ka kerge liikumine loeb,“ rõhutas Ernest.
Kuus nippi, kuidas kevadväsimusest võitu saada
Kuigi kevadväsimus on ajutine seisund, on mitmeid viise, kuidas ennast toetada, et sellest kiiremini üle saada ning kevadest rohkem rõõmu tunda. Selleks tasub teada järgmisi nippe:
- Viibi päikese käes. Päike, värske õhk ja tärkav loodus parandavad märgatavalt meeleolu ning nende toel kaob vaikselt ka väsinud enesetunne. Päikesevalgus soodustab ka D-vitamiini tootmist kehas;
- Liigu regulaarselt. Füüsiline aktiivsus ei pea olema intensiivne, kuid oluline on liigutada end regulaarselt, näiteks teha igapäevaseid jalutuskäike. Ka jooga, venitusharjutused või mõõdukas kardiotreening võivad aidata energiataset tõsta. Vältida võiks pikaajalist istumist, tööl võiks teha regulaarseid pause ja kasutada treppe lifti asemel. Aktiivse liikumisega peaks alustama mõõdukas tempos, eriti kui väsimus on suur. Üle ei tohiks pingutada, kuna see võib tekitada hoopis suuremat kurnatust ja vastumeelsust liikumise suhtes;
- Söö tasakaalustatud ja mitmekesist toitu. Õige toitumine on kevadväsimuse leevendamisel võtmetähtsusega. Pärast pikka talve võib organism vajada teatud toitaineid, eriti D-vitamiini ja rauda. Tarbida võiks värskeid puu- ja köögivilju ning süüa täisteratooteid, mis aitavad hoida veresuhkru taset stabiilsena. Menüüsse võiks lisada ka valgurikkaid toite (seemned, kala ja liha), mis toetavad lihaste ja immuunsüsteemi tööd;
- Hoia regulaarset unerütmi. Kevadväsimus võib põhjustada uneprobleeme, seejuures päevast unisust ja rahutut und öösel. Selleks, et aidata oma kehal paremini kohaneda, tuleb minna magama ja ärgata igal päeval samal ajal; vältida enne und ekraane; magada pimedas, jahedas ja vaikses toas ning mitte tarbida enne magamaminekut ergutavaid jooke ja toite;
- Suhtle sõprade ja lähedastega. Head suhted mängivad olulist rolli vaimses heaolus, isolatsioon võib kevadväsimust süvendada. Seetõttu on oluline veeta aega sõprade ja perega, suhelda telefonitsi või videokõne vahendusel ka kaugemal elavate lähedastega, osaleda vabatahtlikus tegevuses või kogukonnaüritustel;
- Hoolitse vaimse heaolu eest. Vaimne heaolu on kevadväsimuse leevendamisel sama oluline kui füüsiline tervis. Enda vaimse heaolu hoidmiseks tuleks leida aega hobide jaoks ning veeta aega looduses. Ühtlasi võib harjutada tänulikkust ja positiivset mõtlemist – ka igapäevaste positiivsete hetkede märkamise harjutamine võib parandada enesetunnet.
Millal otsida professionaalset abi?
Kevadväsimus on enamasti ajutine, kuid kui sümptomid kestavad pikemat aega või häirivad igapäevaelu, võib olla vajalik pöörduda spetsialisti poole. Püsiv väsimus ja meeleolulangus võivad viidata ka muudele terviseprobleemidele, nagu depressioon või rauavaegusaneemia.
