Miks venelased kardavad oma sõjaveterane, sellal kui ukrainlased enda omi austavad?
Nii Venemaa kui ka lääne ajakirjanduses on tänavu tähelepanu pälvinud 38aastase Sahhast pärit Viktor Savvinovi juhtum. See mees tappis 2020. aastal tuttava naise ning mõisteti 11 aastaks vangi. Kolm aastat hiljem läks ta vabatahtlikult „kontraktnikuna” Ukrainasse sõdima, jäi ellu ning pääses vabadusse.
Peagi pärast kodukanti naasmist tappis Savvinov oma joomakaaslase ning pensionil oleva naisõpetaja. Seekord mõisteti mõrtsukale karistusajaks 20 aastat. Aga ta vabastati väljaande SakhaDay teatel teistkordselt vanglast mullu juulis, sest sõlmis kaitseministeeriumiga uue lepingu ning läks teist korda sõtta. Septembris sai Savvinov rindel haavata, deserteerus haiglast ning on tänini jooksus.
Savvinovi juhtum on ent vaid üks tuhandetest „sõjaveteranide” sooritatud kuritegudest. 2025. aastal registreeriti Venemaal rekordiliselt palju raskeid kuritegusid – 627 900. Viimati kogeti teisel pool Peipsi järve nii ränka kuritegevuse taset aastal 2010. Raskete kuritegude arv on pärast sõja alustamist Ukrainas pideval
