Sügis on käes ja metsa all vohavad seened. Kukeseent tunneb igaüks – oranžikaskollane või kahvatukollane, vahajas ja maitseb hästi. Seente kuninga kivipuravikuga ei ole ka inimestel raskusi ning kuuseriisikas on tuttav juba lapsepõlvest. Eesti metsades on aga veel hulgaliselt seeni, mis süüa sünnivad.
„Meie metsades on teisigi seeni, need lihtsalt ei paista võib-olla niiväga silma ega hõika „võta mind kaasa“, aga maitsevad samuti väga hästi või tunneb neid ära vaid kogenud silm,“ sõnab RMK loodusteabe spetsialist Liis Soonik.
Millised seeni siis aga veel korvi noppida ja kodus toidulauale panna kõlbab?
Pihkane liimik
Pihkane liimik kuulub puravikulaadsete seltsi, kuid enamasti jääb pihkane liimik lihtsalt metsa. Selle limane ja kleepuv müts mõjub eemaletõukavalt, ent tegelikult pakub tõelisi kulinaarseid naudinguid. Sobib nii soolamiseks, marineerimiseks, praadimiseks kui ka kuivatamiseks.
Kitsemampel
Kitsemampel, uue nimega kitsevöödik, on koorekarva hõbedase kirmega kübara, pisikese krae ja valge jalaga ning kasvab hõredates männikutes ja rabastuvates metsadest, kuid teda peljatakse tema krae pärast, mis sarnaneb kärbseseene omale. Tegelikkuses on kitsemampel maheda maitsega söögiseen, mis ei vaja isegi kupatamist.
Sirmik
Laia kübaraga sirmikuga on sarnane lugu – tema krae tekitab inimestes hirmu, et tegemist on mürgise seenega, aga tegelikkuses on sirmikud väga head söögiseened. Siiski tuleb meeles pidada, et aias kasvavate safransirmikutega tuleb olla ettevaatlik, sest need on mürgised. Ent metsas nopitud suur sirmik on paksu vatja pehme kuiva viljalihaga, pähkli lõhna ja maitsega. Lisaks ei vaja seen kupatamist ja värskelt praetult meenutab šnitslit.
Tatikud
Juba mainitud puravikulaadsete seas moodustavad tatikud omaette rühma. Nende halb maine on asjatu, sest tegemist on väga heade söögiseentega. Enamiku kübar on limane ja see limane nahk tuleks enne toiduvalmistamist eemaldada. Sobivad praetult sügavkülmutamiseks, aga neid võib ka soolata, hapendada või miks mitte kuivatada.
Timpnarmikud
Need kukeseentega sarnanevad seened väärivad tähelepanu – nende kübara läbimõõt võib olla kuni 15 cm ja viljakeha kõrgus kuni 10 cm. Kübara värvuse järgi eristatakse heledat ja tumedat timpnarmikut. Eoslehtede asemel katavad kübara alakülge valkjad narmad. Need laineliste ebakorrapäraste äärtega kübaraga seened kasvavad rühmades, moodustades mõnikord ka nn nõiaringe. Ülekasvanud seened tasub metsa jätta, sest noored seened maitsevad hulga paremini. Sarnaselt kukeseentele on timpnarmikud väga vastupidavad putukavastsete rünnakutele.
