Laupäeval tähistas naiskodukaitse organisatsioon Kuremaa lossis oma 98. aastapäeva. Aastapäeval anti üle kolm naiskodukaitse Liiliaristi III klassi teenetemedalit ja jagati staažimärke neile, kes on naiskodukaitse liikmed olnud juba enam kui 25 aastat.
Naiskodukaitse Lääne ringkonnast pärvisid staažimärgi Julia Sirkel ja Terje Parra.
Naiskodukaitse staažimärk on autasu pikaajalise naiskodukaitsesse kuulumise eest. Seda antakse välja kolmes klassis – pronks, hõbe ja kuld. Staažimärk antakse neile, kes on naiskodukaitse liige olnud kokku vähemalt vastavalt 25, 40 või 50 aastat. Sel aastal said pronksstaažimärgi 41 naiskodukaitsjat, kes on kõik liitunud organisatsiooniga enne 2000. aasta lõppu.
Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming tõi oma aastapäevakõnes esile, et organisatsiooni üks tugevusi on selle liikmed ning see, et kui vaja – siis naised lihtsalt teevad vajaliku ära. Näiteks on naiskodukaitse lisaks panusele sõjalisse riigikaitsesse võtnud oma missiooniks, et iga Eesti inimene oleks kriisivalmis – aasta jooksul jõutakse üle Eesti läbiviidavate koolitustega umbes 30000 inimeseni. „Ma ei väsi kordamast, sõja ajal ei ole rahuaegseid ametikohti ning kriis ei ole nii ehk naa puhkelaager. Vastupanuvõimelised oleme juhul, kui kasutame ära tõepoolest iga ressursikillukese,” sõnas Tooming, kutsudes kõiki naiskodukaitsjaid üles leidma ja võtma endale rolli võimalikus kriisis.
Naiskodukaitse loodi 2. septembril 1927 kaitseliidu ülema käskkirjaga. Täna on naiskodukaitse üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi kaitseliidu tegevuses osalemise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise. Praeguse seisuga on naiskodukaitses enam kui 3900 liiget.
