Meil on saanud riiklikuks tavaks tähistada Eesti vabariigi sünnipäevana 24. veebruari. See on kuupäeva 1918. aastal, mil Eesti iseseisvus kuulutati välja Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele.
Otsuse vabariigi väljakuulutamise päevaks lugeda 24. veebruari tegi Eesti Ajutine Valitsus, mille pea- ja sõjaministriks oli Konstantin Päts oma otsusega 12. veebruarist 1919. Selle otsuse kohaselt toimiti juba samal aastal ning algas aastapäeva pidulik tähistamine. Arvestades Pätsi isikuomadusi ja ambitsioone pole see otsus üllatav.
Tulenevalt hetkeoludest loeti manifest esimesena ette Pärnu linnas 23. veebruaril 1918. Seda tegi kell 8 õhtul Hugo Kuusner Pärnu Endla teatri rõdult. Päev hiljem, so 24.02.1918 loeti manifest ette ka Tallinnas ja mujal Eestis. Tallinnas luges manifesti ette Konstantin Päts.
Esmaettelugemise asjaolu on andnud Pärnule alust tutvustada end kui Eesti vabariigi sünnilinna. Seda soovi võib mõista hea turundus
