Kõik vanemad soovivad oma lastele parimat, kuid kahjuks tuleb elus ette olukordi, kus vanem ei suuda enam oma lapse eest hoolitseda. Põhjuseid on erinevaid – terviseprobleemid, sõltuvused, kriminaalne käitumine, mõnikord ka lihtsalt oskamatus. Kui lapse areng, heaolu, tervis või elu on ohus, tuleb laps sünniperest eraldada ja leida talle uus elupaik. Küsimus, mille ees iga lastekaitsja siis seisab, on: „Kus?”.
Lääne maakonnas on praegu kolm hooldusperet, kes kasvatavad teises peres sündinud lapsi – kaks neist Haapsalus ja üks Lääne-Nigula vallas. Lisaks on Haapsalus üks pere valmis lapsendama. Kriisihooldusperesid pole aga mitte ühtegi.
Igal aastal eraldatakse Eestis perekonnast ligi 300 last. Osa neist saab hiljem oma sünniperre naasta, kuid paljudel see võimalus puudub. Ka sugulaste juures ei õnnestu alati elukohta leida. Kuna perest lahkumine on lapse jaoks niigi valus, on eriti tähtis, et ta leiaks toetava, mõistva ja turvalise kodu.
Praegu kasvab Eestis kokku 730 last asendus- ja perekodudes, aga suurem osa neist sobiks elama perre. Kui iga laps leiaks hoolduspere, ei peaks me lapsi sinna paigutama. Just väikelaste puhul on eriti tähtis, et nad saaksid kohe pärast perest eraldamist minna kriisihooldusperre.
Hoolduspere kasvatab oma kodus last ajutiselt või pikemalt. Sellisel juhul on lapse seaduslik esindaja ehk eestkostja kohalik omavalitsus. Pere ja omavalitsus sõlmivad lepingu, kuidas last kasvatatakse ja millist tuge omavalitsus perele pakub.
Hoolduspere vanem on lapsele nagu ema või isa, samal ajal toetades lapse sidet tema bioloogilise pere ja teiste lähedastega, kui see on lapse huvides.
Mõnikord vajab laps ajutist kodu vaid lühikeseks ajaks – mõnest päevast kuni kolme kuuni, vajadusel kuue kuuni. Just sellistes olukordades tuleb appi kriisihoolduspere. Kriisihoolduspere on valmis last vastu võtma lühikese etteteatamisega, mis eeldab paindlikku elukorraldust.
Hoolduspere saab riigilt ja omavalitsuselt tuge. Toetus lapse kasvatamiseks on vajaduspõhine, aga minimaalselt makstakse perele lapse ülalpidamiseks 240 eurot kuus. Lisaks toetatakse hooldusperet iga kuu vähemalt poole töötasu alammäära ulatuses. Palju suuremat toetust makstakse kriisihooldusperes lapse kasvatamise eest.
Praegu on kogu Eestis vaid kolm kriisihooldusperet: üks Harjumaal, üks Lääne-Virumaal ja üks Ida-Virumaal. Vaja oleks neid palju rohkem.
Sageli takistavad inimesi kriisi- või tavaliseks hoolduspereks saamisel hirmud ja eelarvamused. Arvatakse, et elama peab oma majas või et üksik inimene ei saa hoolduspereks. Mõni pelgab, et on liiga noor või liiga vana. Levinud on ka arvamus, et sünniperest eraldatud lapsed on problemaatilised. On tõsi, et laps toob uude perre kaasa oma kogemustepagasi, kus tihti leidub ka valu, usaldamatust ja hüljatustunnet.
Tegelikult on tähtis vaid julgus küsida ja vastu võtta abi. Tulevasi kasuperesid ette valmistav koolitus, mille läbib iga tulevane hoolduspere, aitab oma valmisolekut ja tugevusi paremini mõista. Koolitusel mõeldakse enda lapsepõlvekodu, väärtuste ja paarisuhte üle ning otsustatakse teadlikult: kas on võimalust ja ressurssi pakkuda kodu ja pühendumust lapsele, kes seda vajab.
Kasuvanemaks saamise protsess kestab keskmiselt pool aastat kuni aasta.
On öeldud, et kes istutab puu või rajab aia, ei ela asjata. Sama võib öelda kodu ja armastuse pakkumise kohta – kui muudate kellegi elu, muudate maailma.
Olete mõelnud, et võiksite pakkuda kodu lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes? Vaadake lähemalt: www.hoolduspere.ee.