Kuula artiklit, 2 minutit ja 7 sekundit
0:00 / 2:7
Aastaga on põhja- ja lõunaläänlaste arv taas kahanenud, seekord 274 inimese võrra.
Elanike kahanemistrend on kestnud juba pikemat aega ja ei tulnud muudatust seegi kord. Ainus kasvuaasta oli Vene-Ukraina sõja algusele järgnenud 2023. aasta, mis tõi Läänemaale sõjapõgenikud ja pole tegelikult mingi põhjus rõõmustamiseks.
Elanikkonna kahanemisel on tavaliselt kaks põhjust. Üks on loomulik iive, kus inimesi sureb rohkem kui sünnib. Teine on migratsioon, kus inimesed kolivad maalt ja väiksematest
Mul on andmeid, et ainuüksi Haapsalust käib Tallinna või selle lähedale iga päev tööl 800 inimest. Kui need rongid sõidavad sobival ajal, on täitsa mõeldav, et nii mõnedki neist 800-st hakkavad seda kasutama. Lisaks Haapsalule käiakse Tallinna poole tööle ka Taeblast, Paliverest ja Ristilt. Selles valguses justkui mõte rongil on, aga palju sõltub muidugi piletihinnast, väljumisaegadest ja ka sellest, kui kaugele jääb rongipeatus töökohast.
Turbast oli juttu. Vat just Turbas lähevadki valdavalt need inimesed maha, kes tulevad Tallinnas Haapsalu bussile. Turba ongi veel see viimane talutav maakolgas (vabandust) , et olla piisavalt linna lähedal, aga ka parajalt kaugel, et ühistranspordiga t66l ja koolis käia. Sealt veel kaugemale on selge masohhism ja enesepiinamine. Kui ühel päeval see rong peaks tulema – loodetavasti seda õudset aega ei tule – maksab pilet nii r66gatult palju, et samahästi võid autot edasi pidada või üldse linnale lähemale kolida. Mis peaks olema tallinlase huvi rongiga haapsallu sõita aega veetma väljaspool suviseid kontserte – üldse ei kujuta ette! Haapsallased, enne seda… Loe rohkem »
Vanaisaga 100% nõus. Ainult et Tallinnast, Tartust ja Pärnust saabuvad bussid ei ole pooltühjad, vaid Haapsallu jõudes täiesti tühjad. Küsimus ei ole selles, mitu bussi või rongi X linna vahet liikuma panna, Haapsalus ei ole ikkagi mitte mõmmigi teha. Sama Pärnuga, need on kuurortlinnad, mis on sept-mai välja surnud. Lõpetage see populistlik ja lühinägelik kõikide suvaliste teemade sidumine rongiga. Kui keegi soovib, las teeb korraliku analüüsi rongi tasuvusest ja mis see Haapsalule maksma läheb ja mis kasu ta reaalselt toob (mitte sentimentaalne hala: kunagi siin rong käis ja siis kuri mees korjas r66pad üles).
on vaja eelkõige sellesks, et Haapsalu inimesed saaks Talinnas tööl käia. Pole ju Haapsalus tööd….Või siis inimesed kolivad lihtsalt Haapsalust ära…Jääbki tühi kolgas, saab ka bussiliinid ja kõik mu kinni panna.
Tallinna tööle rongiga 2 tundi ja peale!?Ei usu.
Selge, protsessi dünaamikat pole olemas ja seost- põhjus=tagajärg, samuti mitte? On lihtsalt “siin ja praegu”, varsti läheb vaja märkida maha Läänemaa reservaadi piir ning linnaline asustus likvideerida? Keegi saab vähemalt tööd.
Teid vanaisaga kuulates, ei oleks ükski piirkond linnaks arenenud, sest ainus ühendus maantee näol on hõreda asustuse selge tunnus.
Arvud on karmid asjad (ilma emotsioonideta) aga annavad ausa pildi asjast, eeldusel, et nende taha osatakse ka vaadata. Kas rong peataks rände?- vastus on (arvudele vaadates)- ei, rong üksi ei peata elanikkonna vähenemist. Selleks on ikka rohkem vaja, kuna vähenemise ainus mõjutegur ei ole kindlasti ränne. Samas on hea kaasaegne transpordiühendus tähtis ja oluline mõjur elanikkonna vähenemise vältimiseks/takistamiseks ja piirkonna elavdamiseks. Näiteks võib vabalt võtta siin kõneaineks olnud Rapla, Turba ja Haapsalu võrdluse. Raudtee puudumisel on Haapsalu linna elanike arv u. veerand sajandiga katastroofiliselt kiiresti (12 394-lt 8882-ni) vähenenud (võrreldes Turba ja Raplaga). Turbas koguni rahvaarv kasvas vahetult peale raudtee… Loe rohkem »
Kui ikka värskelt värvitud ilus roheline rong suure punase viisnurgaga eesotsas mõnusalt põrisedes Haapsalu poole vurab, annavad ka viimased piprad järele ja hüppavad peale.
Valiksin kindlasti rongi! Riskin iga päevaselt antud maantel oma eluga.
Sama siin aga tervisetee on ka tore.
riskid oma eluga edasi tagasi pendeldades, hakka kohapeal investeerijaks, ärimeheks , toitlustajaks, majutajaks, linnaametnikuks, parteiaktivistiks, kassapidajaks, turul kauplejaks, ajakirjanikuks, politseinikuks, baaripidajaks jne
Täpselt, kui riskid enda eluga, tähendab riskid ka teiste eludega, niiet pigem lõpeta.
Kui juba praegu sõidavad pooltühjad bussid iga poolteise tunni järel Tallinna vahet, siis kust tulevad veel rongireisijad ?? Ja kuna kaubavedu pole ja ei tule,ei tasu see hobuse unenägu end iial ära ning hakkame igal aastal oma maksudest kümneid miljoneid peale maksma. Sellisele järeldusele tuli ka u.10 aastat tagasi tellitud Tallinna Tehnikaülikooli uuring. Ja veel -Tallinn on juba nagu mõni Aafrika linn,ei taha,et need insenerid siia lebotama tulevad ….
Inimlik lollus on karm asi. Aegruumis on küsimus ehk tänapäevane mugav ja kiire rongiühendus (30-40 minutit) teeks Haapsalust Tallinna eeslinna. Kuivõrd Tallinn ja Harjumaal tekib ligi 70% riigi SKPst, siis tekib kohalikel elanikel juurdepääs sellele ja mille kaudu tuuakse lisandväärtus Haapsalusse. Ja see lisandväärtus on mõistliku arengu puhul kordades suurem kui makstav reisijateveo dotatsioon või kohapeal tekkiv lisandväärtus. Küsimus on pigem riigi haldussuutmatuses ja regionaalpoliitika olematuses. Kusjuures kui kütuseliiter hakkab vastavalt EL poliitikale varsti kordades rohkem maksma, küll siis mõistus koju jõuab.
Rapla on veel lähemal Tallinnale kui Haapsalu- sinna rong käib juba aasyakümneid, aga mingit “tohutut”arengut ikka toimunud pole. Mis jõud paneks küll rahva Haapsalu poole liikuma?
Võrdleme ikka võrreldavat! Seda mis oli enne raudteed ja mis on saanud pärast. Rapla liin avati aastal 1900! Vahepeal pole olnud arengut või?
paar tuttavat perekonda kolisid Raplasse, sest kinnisvara soodsam ja hea rongiühendus Tallinnaga. ja väga rahul….
Tundub ja et lollus ja naiiivsus on karm asi. Eriti teie puhul. Mis imemoel saab rong haapsalust tallinna 30-40 minutiga kui praegune rong turbast tallinna liigub tund aega. Loota et hakkaks mingi kiire ekspressrong kihutama on eriti lapsik mõtteviis ja eestis ei ole ühelgi rongil kiirus 200 kmh. Tartu vaheline suudab osadel lõikudel 160 sõita aga suurem osa on aeglasem. Leht kirjutas 2019 aastal et riisipere-turba vaheline on eesti kiireim lõik kus saab koguni 140 kmh sõita. Kas arvad et ehitatakse see lõik uuesti et 200 kannataks? Oh seda naiivsust. Ja palju oleks neid ekspressrongiga sõitjaid haapsalu-balti jaama vahel? igapäevaselt… Loe rohkem »
Funktsionaalne lugemisoskus on ikka puudulik – tänapäevane mugav ja kiire rongiühendus! See, et kuidas asju ei taheta teha ei tähenda seda, et ei saa seda teha. Küsimus ongi ju selles, et Eesti rongitransport on oma arengus ajast ja arust. Areng eeldab asjade paremaks tegemist, mitte otsitud põhjendusi, et miks ei saa. Inimlik lollus ongi karm tõsasi.
Ja ega see 2+2 maantee pidamine ja väljaehitamine odavam ei tule rongidotatsioonist reisijateveole koos taristu uuendamisega. Samas lisades 01.01.2027 EL saastekvootide süsteemi kohustusliku laienemise transpordile, saamegi kütusehinnaks ca 3-5 eurot liitri eest ja see on ajas regulatsiooni järgi kasvav. Inimlik lollus ongi karm tõsiasi.
Tänapäevane ja mugav? See eeldaks kogu tallinna-haapsalu liini totaalset uuendust. Kas kujutad ette selle kulutuse suurust? Kas tõesti naiiivselt arvad et kogu see rahvamass kes praegu autodega liikleb hakkaks rongiga sõitma?. Kas sinuarust on kogu läänemaa asustus rongitee läheduses et jalgsi ja mugavalt rongile pääseks? Rongiliiklus oleks väikese osa elanikkonna liikumisvõimaluse parandamine mingis osas, 2+2 maantee oleks kogu elanikkonna liikumisvõimaluse parandamine. Vahet näed? Loomulikult on tee hooldus samuti kallis kuid suurusjärk oleks sama mis raudtee puhul kuid kasusaavaid kodanikke on maantee puhul väga palju rohkem. 2+2 maantee puhul oleks ka liiklusturvalisus kordades parem. Funktsionaalne lugemisoskus on sul kehvake kui räägid… Loe rohkem »
Et kõik ostavad 50-60 000 maksvad elektrilised sõiduautod ja ühistransport maanteel viiakse ka üle elektrile (loe rahaliselt väga koormav) ning teehoolduskulud kasvavad mühinal uute suuremate raskuste all. No anna olla:) Pigem liigub maanteetransport elektriraudteele nagu ka EL poliitikad seda pikemaajaliselt ette näevad, oo püha lihtsameelsust.
Jälle üks kodanik kes on palju oma peaga mõelnud ( see tähendab uhuu lehtedel suurt “tõde” otsinud). Sa loed siis soomlasi-rootslasi-norrakaid lihtsameelseteks ja eesti uhuusid tarkadeks? Miks soomes on riigi transpordiperspektiivplaanides justnimelt maanteetranspordi arendamine eeldusega et asi läheb taastuvenergiaga liikumisjõule üle? Miks sama plaan üldjoontes on ka rootsil norral? Oslo näiteks on kogu ühistranspordi elektrile üle viinud, nüüd tegeletakse lähiliinide elektribussidele viimisega jne. Iga asi on rahaliselt koormav kuid asi ei toimi kuskil üleöö vaid järk järgult, kuid korralikult ette planeerides, tuginedes teadusuuringutele aga mitte nagu meil kus kõik tehakse emotsioonide-valimislubaduste-populistlike meeleolude põhjal. EL poliitika ei näe ette raudteeranspordi arendamist… Loe rohkem »
Oslo on linn, ka Tallinnas kui tiheasustuses on elektritransport ok. Räägitakse ikka linnadevahelisest transpordist ehk Tallinn-Haapsalu:) Ja ka suurlinnades on põhjamaades elektritranspordiga palju probleeme, sest kehtivaid füüsikareegleid ei saa muuta ehk aku energiamahtuvus muutub külmas väheseks. Samas suuremad akud on kordades kallimad ja ka kordades raskemad, nagu ka sellised autod:) Loomulikult on maanteel “tore” väikese pesumasinaga (talvel olematu sõiduulatus, suvel laadimispeatused jms) sõita, kokkuvõtlikult on see nn kiidujutt lihtlabane demagoogia, seda ka EL regulatsioonide osas, millest vist arusaam puudub. Näiteks RB on ehtne EL kliimapoliitiline projekt, mida alates 01.01.2027 hakkab toetama ETS2 laienemine transpordisektorile (CO2 maks) koos fossiilse maanteetranspordi kaubaveo… Loe rohkem »
on kõnelnud.
Appi kui naiivne lähenemine on mõtteviisil et kuidas ei taheta ja kuidas ei saa. Tänapäeva maailmas ei ole tasuta lõunaid olemas. Teha tuleb arukalt ja läbimõeldult ning arvestades et asi toimiks. Infrastruktuuri objektide puhul on oluline kolm asja. Kui suurele osale elanikkonnale on see mõeldud nüüd ja perspektiivis, kui suur on teostamise kulu ja kui suur on kulu selle elushoidmiseks. Kõike saabki teha kui on asi seda väärt, haapsalu raudtee oleks väga väikese elanikkonna huvides tehtud ülisuur kulutus kogu riigi teiste elanike arvelt. Ei saa teha selliseid asju riigis, kus on maksukoormus juba niigi väga kõrge, majandus teeb taandarengut ja… Loe rohkem »
Äärmiselt kitsarinnaline vaade ehk puudub teemas tervikvaade ehk sellest kolmest asjast on veel puudu paljud asjad:) Euroopas jm makstaksegi inimeste veole peale, sest tervikpildis on transpordist tulenev kulu väiksem kui regiooni tulev tulu. Eks ongi raske hoomata asju, millest arusaam puudub ning arengule vastu olla, sest see eeldab asjade paremini tegemist ja investeerimist:)
Oh sind naiivikut. Loomulikult on ühistransport alati doteerimisel kuid küsimus on siiski selles et kui palju peab doteerima ja mis selle tulemus, mida see mõjutab ning kuidas ja kuipalju see omakorda mõjutab neid, keda doteeritakse ehk siis mõju maksumaksjale maksukoormuse näol. Need arvutused on normaalsetes riikides alati väga hoolikalt tehtud ja ei plähmerdata. Meil paraku aga tegutsetakse enne kui targemiad kuulda võetakse. Haapsalu raudtee tasuvusuuringuid on teinud nii spetsialistid kui ka entusiastid. Entusiastide uuringud on alati jube optimistlikud ja pigem naiivsed ja tuginevad pigem emotsioonidele ja unistustele. Spetsialistid aga on kuivikud, võrdlevad andmeid, praktilisi kogemusi, analüüsivad hoolikalt ja siis ütlevad… Loe rohkem »
Tasuvusuuringud!? Räägitakse ju kogutulude positiivsest mõjust ehk doteerimine/investeerimine on väiksem, kui saadav pikaajaline kasu ühiskonnale. Ega ainult exceliga elu korraldada ei saa:)
Vaata, mingi pisike osa ühiskonnast või mõni üksikisik ei ole ühiskond tervikuna. Ei saa enamuse arvelt vähemuse elu mugavamaks teha. See kui sina saad positiivse mõju aga terve ühiskond suurema maksukoormuse ja selle läbi ebamugavama eluolu või jääb tänu sellele tegemata palju suuremat osa ühiskonda puudutavat, siis kumb on õigem valik? Elukorraldus ei ole ainult exceli tabel kuid ilma selleta paraku ka läbi ei saa. Ma saan aru et oled mingi riigipalgaline ja raha tuleb seinast ning näed vaid oma huve ning kujutad ette et investeerimine ülikulukatesse projektidesse ongi investeering aga mitte raiskamine ja pajatad mingist positiivsest mõjust ja pikaajalisest… Loe rohkem »
tuleb Soroselt
Meie riigis ei ole mitte rahapuudus vaid selle vale kasutamine. Põhimõtteliselt käib siin iga päev üks rahakantimine omade vahel. Sinna kuhu vaja oleks, aga poliitikul puudub isiklik huvi, ta raha ei anna ja lihtne vastus on; raha ei ole. Kuidas Tallinn saab oma elanikele lausa 100% tasuta ühistransporti lubada ja vaatamata sellele pole linn pankrotti läinud ning mingisuguseid muid linlase hüvesid nagu ka vähendatud pole. Siiani, sest ega seda uut linnaviletsust ei tea, mis teevad. Tallinn maksis ka siis ühistranspordile dotatsiooni, kui veel piletitega sõideti, sest piletitulu pole iial sektorit ära toitnud, aga näe, oli nõus ka piletite eest tasuma.… Loe rohkem »
kui sa ikka 40min tallinna jõuad ja kohe suht kesklinna, seda ei saa ju bussis loksumisega võrrelda!
üles unistaja, tartu rong on puupüsti täis, samuti bussid, sest vedaja tahab väiksemate kuludega suurimat kasumist teenida, mitte ei arvesta mida inimesed soovivad
Vanaisa on siin niisugine ajugeenius, et lase aga olla!
Vanaisa, kas su kribin on rail balticust?
lohutuseks võib seda möga kedrata aastakümneid
on ju rahvaarvu suurendamise kampaaniaid olnud, nende vahel , kes endid siia kanti sisse kirjutasid kampaania korras loositi välja televiisor, äärmiselt mõjuv argument ja üritus