Linnusemüüril käib remont

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Lahtised kivid aiavärava kohal saavad tugevamini kinni. Foto: Kaire Reiljan
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Lahtised kivid aiavärava kohal saavad tugevamini kinni. Foto: Kaire Reiljan

Haapsalu linnuse väikese värava kohal parandavad töömehed müüri. „Olukord oli päris hull, kivid olid seal ikka väga lahti,” ütles linnust haldava Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Linnuse väikese värava kohal tehakse Pärna sõnul korda kaheksameetrine müürilõik. „Praegu on ilm selleks veel sobiv, öökülma pole olnud,” ütles Pärn.

Juba on kord

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
11 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
imelik
1 kuu tagasi

mõni leiab, et see eestlaste sunnismaise higi, vaeva ja surmadega anastajatele ehitatud kants on kultuur, mida tuleb igavesti hoida

Jakob de la Gardie
1 kuu tagasi

Eestlased kui etnos on säilinud. Mis on hämmastav. Ja hoida oma ajalugu halb või hea, see on nende õigus ja kohustus oma esivanemate ees.
Ja need, kes elavad ühel päeval, las parem vait olla.

see
1 kuu tagasi

linnus pole meie ajalugu, see on vallutajate ajalugu

kõigile
1 kuu tagasi

armas endine kuuse tn. koolimaja ollakse kohe nõus maha lõhkuma , aga mõttetuid varemeid muudkui lapitakse

kaua
1 kuu tagasi

seda võõra võimu sümbolit meil säilitada ja sinna raha matta kavatsetakse

Võõra võimu sümbol
1 kuu tagasi
Reply to  kaua

Selles on sul õigus, seda ta on.
Aga ta on ka meie ajaloo sümbol, meie ajaloo üks osa.
Võib olla on ka mõni sinu kaugetest esivanematest selle ehitamisel rüganud või selle valmimiseks makse maksnud.

hakkame
1 kuu tagasi

ka kiltsi lennuvälja taastama

En.
1 kuu tagasi
Reply to  kaua

To kaua: Aga eestlastel polegi ju oma sümboleid. Kuskilt ei paista välja, mida me rahvana nii pühaks peame, et selle rikkumine või lagunemine põhjustaks üldise rahulolematuse. Enne ristisõdu kummardasime puuslikke ja loodusjõude, hiljem tegime lihtsalt rehepappi. Lossi ehitanud võõrvõim omas seevastu pidepunkti läbi sajandite – kristlikku kirikut. Peakiriku ümber kerkis linnus ja linnuse ümber linn. Kellele meeldib Haapsalu, sellele võiks meeldida ka linnus. PS. 745 aastat tagasi õnnistati Haapsalu Kristuse nimel ümbruskonna elanikele kohtumiseks ja varjupaigaks maailma hädade eest (asutamisüriku teksti leiab netist). Kui keegi on häiritud kristlusest (või kunagise võõrvõimu usutõlgendusest), tasub esmalt uurida, ked Jeesus üldse oli. Keegi… Loe rohkem »

see
1 kuu tagasi
Reply to  En.

oli võõrvõimu ja orjapidajate lihtlabane kants ,kes kartsid kohalikku rahvast ja endid müüride taha peitsid peale ümbruskonnas röövimas käimisi

eestlastel
1 kuu tagasi
Reply to  En.

on taarausk, oma hiiud ,kus esivanemaid austati, mida aga sae ja buldooseriga hävitatakse

pole
1 kuu tagasi
Reply to  En.

vaja õhumüümise umbluud ajada