Seenehooaja ohutus: kui kahtled, ära korja!

Eesti metsades kasvab mitmeid mürgiseeni, mis on söögiseentega äravahetamiseni sarnased. Selleks et seenel käimine pakuks rõõmu ega tekitaks ootamatuid ebameeldivusi, tasub teada, kuidas seenemürgistusest hoiduda ja mida teha, kui see on siiski juhtunud.

Inimesed teavad üha rohkem mürgistusinfoliini numbrit 16662 ning mürgistusteabekeskuse spetsialistide suureks heameeleks julgeb aina enam seenesõpru mürgistuskahtluse korral nõu küsida. Kuna seenehooaeg veel kestab ja seenehoidiseid hakatakse avama alles talvisel ajal, teeb suur kõnede arv siiski murelikuks. Kui üldiselt jääb seenemürgistuse või selle kahtluse korral helistajate arv Eestis alla saja, siis eelmisel aastal helistati mürgistusinfoliinile rekordiliselt 123 korda. Tänavu septembri keskpaiga seisuga on kõnesid juba üle seitsmekümne. See on sama palju kui eelmisel aastal. Enim kõnesid, umbes pooled, saabuvad infoliinile Harjumaalt ja teisel kohal on Tartumaa. Kõnede arvu järgi paistab, et Läänemaa elanikud korjavad üldiselt metsast vaid neile tuttavaid seeni, kuid valvsust ei tasu kaotada ning kordame üle mõned põhitõed.

Tundmatu seen jäägu metsa

Lisaks maitsvatele söögiseentele leidub Eesti metsades ohtlikke rakumürke sisaldavaid seeni nagu valge ja roheline kärbseseen ning vöödikud. Selleks et rõõm seenesaagist üürikeseks ei jääks, tuleb metsast korjata ainult neid seeni, mida kindlasti tuntakse. Igaks juhuks võõraid seeni kaasa korjata ei tohi, sest seened kipuvad korvis katki minema ning tervet seent nägemata ei ole võimalik seda tuvastada. Samuti võivad väiksed mürgiseene tükid sattuda söödavate seente sekka.

Suur hulk mürgistusinfoliinile tehtud kõnedest viitab sellele, et seeneroogadesse on kogemata või teadmatusest sattunud mõni mürgiseen. Näiteks kahtlustatakse, et puravikest ja männiriisikatest tehtud toidu hulka võivad olla sattunud kühmvöödikud või hoolikalt kontrollitud metsšampinjonidest võib mõni osutuda valgeks kärbseseeneks.

Kui seeneroasse satuvad mürgised seened, võivad need tekitada tervisekaebusi, mis võivad vajada haiglaravi ja halvimal juhul lõppeda surmaga. Kui varem on seenemured olnud seotud rohkem seedetrakti ärritustega, siis tänavune aasta on toonud kasvu mürgiseente põhjustatud tõsistes mürgistustes, mis nõuavad haiglaravi. Infoliinile helistades on peamisteks kaebusteks kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, higistamine ja uimasus.

Üldiselt põhjustabki enim mürgistusi valge kärbseseen, mida aetakse segamini metsšampinjonide, sirmikute ja kitsemampliga. Tänavu on aga tavapärasest rohkem muret olnud vöödikutega, näiteks kühmvöödikut on kerge segamini ajada männiriisikaga. Vöödikutega on tänavu tõsiseid mürgistusi juhtunud lausa 19 korral ning kärbseseentega 16 korral. Vöödikud võivad tunduda tugeva jalaga head söögiseened, kuid enamik neist on mittesöödavad.

Seenetoit olgu värske

Seened tuleb puhastada, neist toit valmistada ja see ka ära süüa samal päeval, sest seened riknevad kiirelt ja järgmisel päeval ülessoojendatud seenetoit ärritab seedetrakti. Väikelapsed ei talu seenetoite üldse, sest alla kaheaastastele on seened raskesti seeditavad ja kutsuvad esile tugeva oksendamise.

Hoidiseid muidugi kohe ära tarbima ei pea ja neid võib süüa ka jõululauas. Tõeline luksus on pakkuda pidulauas enda korjatud ja hoidistatud seeni või kinkida neid jõuludeks. Oluline on, et purki saaksid vaid seened, milles ollakse täiesti kindel, et need on söödavad. Kahjuks esineb seenemürgistusi ka talvisel hooajal, kui hoidiste sisse on sattunud mürgiseid seeni.

Külas seenetoitu süües tasub alati uurida söödavate seente päritolu ja seene nimetust. Seeneliiki on tähtis teada, sest kui ilmnevad seenemürgistuse sümptomid, saab mürgistusinfoliin inimest paremini nõustada. Sageli ei teata, et teatud söögiseente ja alkoholi koosmõjul võib samuti tekkida mürgistusoht. Alkoholiga ei sobi kokku tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, sõrmkübaraseen, voldiline tindik ja mõningad heinikulised. Toksilisus ilmneb, kui alkoholi tarbitakse seente söömisega samal ajal või 48–72 tundi enne või pärast seente söömist.

Seenemürgistuse esmaabi – helista 16662

Kui inimene ei tunne end pärast seeneroa söömist hästi, ei tasu oodata, vaid kohe helistada mürgistusinfoliinile 16662. Infoliin on anonüümne ja nõu saab küsida nii eesti kui ka vene keeles ööpäev läbi.

Seenemürgistuse tõsiduse hindamisel on oluline teada, kui kiiresti pärast seene söömist tekkis seedehäire ning millist seent söödi või arvati söödavat.

Mürgistusõnnetuste esmaabiks on teatud juhtudel vaja aktiivsütt. Seetõttu võiks igas kodus olla olemas täiskasvanu kohta 50 g ehk 200 tabletti aktiivsütt, mida tohib manustada aga ainult siis, kui selleks on andnud mürgistusinfoliini töötaja suunise.

Selleks, et mürgistuse või selle kahtluse korral õige number kiirelt üles leida, salvesta mürgistusinfoliini number 16662 oma telefoni juba praegu. Nii oled kiiremini valmis nõu ja abi küsima.