Eesti konkurentsivõimest on viimastel kuudel räägitud ja kirjutatud nii palju, et ka inimesed, kel selle teema vastu mingit huvi ei ole, on asjast kindlasti kuulnud.
Paraku on kogu arutelu olnud kakofooniline ja arusaamist probleemi sisust ning võimalikest lahendustest see parandanud ei ole.
Kõige pretensioonikam ja samas kõige rohkem tarbetut segadust tekitanud ülesastumine kuulub konkurentsitult riigikogu majanduskomisjoni ja komisjoni vahepealse esimehe Priit Lombi (SDE) ellu kutsutud konkurentsivõime ekspertkogule. Novembris tegutsema asunud ekspertkogu koosneb iseenesest valdavalt pädevatest inimestest, kuid ilmselt paneb asjatu eesmärk ükskõik millise kogu produtseerima parimal juhul klišeedest koosnevaid tekste.
Selle ekspertkogu koostatud 140 lehekülje pikkune raport riigikogule (mida parlament pidi arutama ilma sellega tegelikult tutvumata, sest tähtajaks see valmis ei saanud) sisaldab eklektilisi kirjeldusi tehisarust, digitaliseerimisest, tööjõu rändest ja haridusest.
