Vehkleja Katarina Lehis ei saanud kohtult abi EM-ile pürgimiseks

BNS

Katrina Lehis. Foto: erakogu

Vehklemisliidu otsusel EM-i koondisest välja jäetud vehkleja Katarina Lehis ei saanud kohtult abi, et pääseda siiski tiitlivõistlustele.

Lehis esitas 10. juunil Harju maakohtule taotluse hagi tagamise korras peatada Eesti Vehklemisliidu juhatuse 10. juuni otsuse kehtivus, millega määrati kindlaks Eesti naiste epeevehklemise koondis 18.-23. juunil toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel selliselt, et koondisse ei kuulu hageja Katrina Lehis.

Hagiavalduse kohaselt on vehklemisliidu juhatus 2018. aasta 22. novembril vastu võtnud statuudi, mis sätestab EM-i jaoks 3+1 süsteemi ehk koondisesse pääseb edetabeli kolm esimest vehklejat ning lisaks üks vehkleja peatreeneri valikul. Seda on üle kinnitatud hilisemate vehklemisliidu juhatuse otsustega. Vehklemisliidu juhatus ei ole kehtestanud mingeid täiendavaid kriteeriume, näiteks koondise ühislaagrites osalemine. Alates statuudi algse versiooni vastu võtmisest 2018. aastal kuni praeguse ajani on kehtinud 3+1 süsteem ilma mistahes lisatingimusteta.

Lehis leidis, et vehklemisliidu praegune otsus on tühine, kuna vehklemisliit kuritarvitas spordialaliiduna enda mõjujõudu, kui meelevaldselt ja ilmses vastuolus enese kehtestatud statuudiga jättis Lehise koondisest välja. “Selle otsusega rikkus vehklemisliit muuhulgas häid kombeid ja sportlase õiguspärast ootust sellele, et kui ta täidab juba pikka aega kehtinud statuudi tingimused, siis pääseb ta oma riiki esindama EM-ile,” märkis Lehis.

Vehklemisliit vaidles Lehisele vastu, kinnitades, et 2024. aasta Euroopa meistrivõistluste koondise moodustamise kriteeriumid ei ole kinnitatud liidu omaaegse otsuse alusel. “Nimetatud otsusega kinnitati kriteeriumid tähtajaliselt perioodiks 2018 kuni 2020. Hiljem kehtestati koondise koostamise kriteeriumid veel aastateks 2021 kuni 2022 ning alates 2023. aastast seda korda ei pikendatud ega uut korda kehtestatud ei ole. Hilisemalt on koondis kinnitatud liidu põhikirja paragrahv 32, punkt 10 alusel peatreeneri ettepanekul juhatuse poolt,” edastas vehklemisliit.

Kohus märkis, et hagi tagamise taotlust lahendades ei hinda kohus Lehise ega ühegi teise sportlase varasemaid sportlikke saavutusi ega potentsiaali võimalikult hea sportlik tulemus tulevikus saavutada, vaid üksnes seda, kas hagiavalduses toodud asjaoludel ja põhjendustel esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused hagi tagamiseks.

Kohus ei nõustunud Lehise käsitlusega, et kuna juhatuse varasemates otsustes ei ole kriteeriumite kehtivuse tähtaega sätestatud, siis kehtivad need tähtajatult. “Hageja väide, et koondise moodustamise kriteerium „3+1“ kehtis igal juhul tava või praktika alusel, on hetkel piisavalt põhistamata. Isegi kui koondise peatreener sellisest kriteeriumist lähtus, siis ei tähenda see, et kostja juhatus sellest lähtus või et kostja jaoks oleks see formaalselt kehtiv ja õiguslikult siduv ning et hageja saaks sellisele kriteeriumile tuginedes põhjendada oma subjektiivsete õiguste rikkumist,” seisab kohtulahendis.

Kohus tõiu esile, et nii koondise moodustamise kriteeriumite kehtestamine kui ka koondise kinnitamine toimub juhatuse otsusega ehk õiguslikult on need hierarhias samal tasemel. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et kui vehklemisliit on mingi kriteeriumi kehtestanud, siis võiks ta koondise moodustamisel ja selle juhatuse otsusega kinnitamisel võtta arvesse veel muid kaalutlusi. “Kõikide asjakohaste kriteeriumite lõplik kirjapanemine võibki olla võimatu ning koondise peatreeneri otsus isikute valimisel koondisesse võib mingil määral lähtuda ka subjektiivsetest argumentidest ja prognoosidest seoses sportlase või võistkonnaga, mille kohtulik kontroll on väga piiratud,” märkis kohus.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
12 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
uskmatu
3 kuud tagasi

Meie proletaarne õiglane kohus on otsustanud,et tänasest kuni aegade lõpuni on peatreeneril õigus otsustada kes läheb suurvõistlustele või mitte ! Kuidas Ta oma otsuse teeb kas kohvipaksu pealt või mõne hiromandi kaudu on tema isiklik valik!

tähelepanelik
3 kuud tagasi

Miks ometi peedistatakse sellise tasemega sportlast, kes on Eestile toonud au ja kuulsust ja inimestele ülevaid emotsioone? On ju täiesti jama, et treenerid ja vehklemisliit omavahel jagelevad. Väga nõme.

Vahi aga
3 kuud tagasi

Ühesõnaga naiskonna koosseisu määrab peatreener ilma igasuguse statuudita endale olevate subjektiivsete tingimuste alusel:) Huumor kuubis vehklemisliit

Aga
3 kuud tagasi

Eesti kohtud on ju korrupteerunud.

Imelik
3 kuud tagasi

“isikute valimisel koondisesse võib mingil määral lähtuda ka subjektiivsetest argumentidest ja prognoosidest seoses sportlase või võistkonnaga”
Päriselt? Nagu näiteks- nägu ei meeldi? Kohus ikka teab mis asi on diskrimineerimine?

Madisele
3 kuud tagasi

Väga õige

Madis
3 kuud tagasi

Katrina nägi, et koondise võimalused olümpiale pääseda on olematud. Proua saatis koondise pikalt ja otsustas ise kvalifitseeruda. Plaan läks kahjuks lörri ja nüüd käib kõva rusikatega vehkimine. Pikalt sai ju saadetud ka Haapsalu emalõvi, kes Sinu eest võtles. Eks tulebki nüüd ise pusida.

NL-st
3 kuud tagasi
Reply to  Madis

Emalõvi on olümpiavõitja minu meelest,mitte hüäänid.

Just
3 kuud tagasi
Reply to  Madis

On siis siis võtta neid,kes ,,ü m a r a ,,laua taha istuksid?Praegu on nii,nagu kuluaarides oleks kõik ette ära otsustatud.

Fie
3 kuud tagasi
Reply to  Madis

H võitles–tänud!Mida head veel tegi?Ja kes mutta tahtis suruda……

kodanik
3 kuud tagasi

Hankige endale mõni läbirääkija kui ise ei suuda laua taha istuda aga igal juhul mitte see mõttetu sponsor. see võistlus on läbi aga tulevad uued.

NL-st
3 kuud tagasi

Bürokraatia ei taha taganeda.Sisemiselt teame,mis õige oleks.