Kuurortlinna Haapsalu õhk on suvekuumusest paks ja isegi viimaste päevade vihmasabinad pole suutnud maha jahutada seda ärevust, mis on tekkinud aadressile Lihula mnt 15 planeeritava täiskasvanute (kodutute) varjupaiga ümber.
20 elukohata Haapsalu inimest, kelle jaoks linnavalitsus jaanuari lõpus seadusega kohustatud varjupaigateenust hankis, on ärevaks muutnud varjupaigaks planeeritava asukoha ümberkaudsed elanikud, lisaks kõrvalasuva kooli, lasteaia, staadioni esindajad. Linnavalitsusele on saadetud mitmeid pöördumisi, väljendamaks oma sügavat rahulolematust. Kusjuures, nagu 1. juuni Lääne Elu artiklist esmakordselt teada sain, pole uue asukohaga rahul ka linnavalitsus ise.
ei ole enam need ajad, kui kloostrist leiti varjupaika. Nüüd on varjupaigapidamine kinnisvaraäri, nagu iga teine. Mida käidavamas kohas, seda parem. Varjupaik maksab intressid, pidajale jääb krunt.
kullasoone leidmine varjupaiga äris innustab ka teisi tegudele
Iseloomulik asjaajamine tänases, et enne teen ja pärast analüüsin. Äkki peaks enne ikka mõtlema ja siis tegutsema, aga mitte lihtlabaselt kohalikest üle sõitma?
See kohalikest üle sõitmise kujund iseloomustab just linnavõimu ju. Ei midagi uut ega üllatavat. Kõik ettevõtmised surutakse läbi, küll pärast jõuab muhke ja kühme siluda. Aga teemast ka, eks Paralepa inimestel on ka nendest endistest vangidest ja muudest kooserdajatest kõrini. See piirkond on arenenud ja pole enam kopli analoog tallinnast. Igasugused pussakad on sealt välja s66dud või ise ära kadunud või vangi uuesti viidud. Ega varjupaika ei saa seal lõputult pidada. Las kesklinna rahvas ka sotsialiseerub nendega.
No ei ole hea mõte neid eluheidikuid keset linna tarida nii ümberkaudsete elanike ja koolide-lasteaedade kui ka eluheidikute enda pärast.