1986. aastal ajas Soome märulifilm „Kõrvetavalt jäine” marru Nõukogude Liidu – ja keelati viimase nõudmisel.
„„Kõrvetavalt jäine” on vägivaldne ja võib halvendada meie suhteid välisriikidega,” põhjendas otsust Soome filmitoodangu kontrollorgan Elokuvatarkastamo.
Režissöör Renny Harlin ja produtsent Markus Selin olid valmis, et nende filmile seatakse kõrge vanusepiirang, aga „Nõukogude Liidu tagumikku lakkuv tsensuur tuli üllatusena. Terve mõistusega polnud siin midagi pistmist,” võttis Selin aastakümneid hiljem kokku oma toonased tunded.
Film, milles kolm ameerika turisti sõidavad Lapimaale ja otsustavad nalja pärast põigata üle piiri Nõukogude Liitu, kus nad spioonide pähe arreteeritakse ja vangilaagrisse saadetakse, istus Soome tsensuuris kinni terve aasta – kui see kärbituna lõpuks ekraanile jõudis, olid puhuma hakanud juba uued tuuled ja soometumise aeg läbi saamas.
Just sellistele, tsensuuri küüsi sattunud Põhjamaade žanrifilmidele on pühendatud osa tänavuse Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali retroprogrammist.
Seanssidega kaasnevad põhjalikud kommentaarid, mis avavad filmide valmimise tausta.
„Kõrvetavalt jäisest” kui soometumise kurioosumist ja Nõukogude Liidu ning Soome sõjajärgsetest kultuurisuhetest räägib Peep Ehasalu Soome Instituudist.
Muide, ookeani taga on „Kõrvetavalt jäine” siiani üks kõige laiema levikuga Soome filmidest – pealkirja „Born American” all linastus see 1986. aastal rohkem kui tuhandel ekraanil korraga. Oma 16,7 miljoni marga ehk nüüdses vääringus viie miljoni euro suuruse eelarve juures oli see valmimise ajal ka Soome filmiajaloo kalleim linateos, eespool isegi „Tundmatust sõdurist”. Ühtlasi avas see Renny Harlinile Hollywoodi ukse – nüüdseks on tema filmid teeninud maailmas kokku rohkem kui miljard dollarit.
Teine Põhjamaade linateos, mis Haapsalus ekraanile jõuab, on Rootsi režissööri Bo Arne Vibeniuse grindhouse– ehk närupärafilm „Thriller – julm film”.
„Korduvate vägivalla ja sadismi elementidega, mistõttu pole vaatajate ette toomiseks sobiv,” resümeeris 1973. aastal Rootsi tsensuurikomitee. Ekraanile pääses film alles 1974. aasta lõpus, kui seda oli lühendatud koguni 26 minuti võrra.
„Kurjusel pole piire,” reklaamiti seda Ameerikas pealkirja „Nad kutsusid teda ühesilmseks” all.
Filmis maksab noor naine, keda vägistatakse ja sunnitakse prostitueerima, kätte oma ahistajatele. „Vaieldamatult närupärafilmide kroonijuveel, täis räpast seksi ja amoraalset brutaalsust koos ühe exploitation-filmide ajaloo kõige raputavama stseeniga,” kirjutas selle restaureerimise puhul žanrifilmide levitaja ja taastaja Vinegar Syndrome.
Just seda linateost on nimetanud oma filmi „Kill Bill” eeskujuks Quentin Tarantino.
Filmi seansi juhatab Haapsalus sisse Rootsi filmikriitik Charlotte Wiberg.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival toimub 26.–28. aprillini. Festivali avab Sander Marani filmi „Mootorsaed laulsid” esilinastus. Avatseremoonia ja -filmi piletid ning festivali passid on kuni 31. märtsini müügil soodushinnaga. Kogu kava kuulutatakse välja ja piletimüük läheb lahti 8. aprillil.
Soomlased ja rootslased on nii targad et ei soosi sellise vägivalla propageerimiset. Meil siin, kahjuks ka veel 30 aastat hiljem peale vabanemist on jätkuvalt mentaliteet et mis on keelatud see on vägev! Milleks külvata praegusel niigi stressirohkel ajal julmust?
Ma sain aru, võin ka eksida muidugi, aga see filmide vaatamine ei ole koolides klassidele kohustuslik. Inimene, kes tahab, see vaatab, teadlik valik ju. Kõige nõmedasm on selline a la pioneerinurga aktivist, kes keelab ja lubab, mida inimesed vaadata või lugeda võivad. Teie olete vist nõukogude liidu aegne? Samas pealkiri on eksitav, lugege artiklit ka, see oli kunagi keelatud ja kärbitud sisuga, täna enam loomulikult mitte.