Vaatamata majanduslangusele, kõrgetele intressimääradele ja Põhjamaade kinnisvaraturu krahhile on Eesti ehitussektori tervis püsinud seni üllatavalt tugev. Loodetavasti jagub nõudlust ka 2024. aastal.
Ehitusmahud püsivad suhteliselt kõrged ka sellel aastal
Täna avaldatud värsked numbrid ehitusturul toimuva kohta näitavad, et pessimistlikele ootustele vaatamata ei saa ehitussektori tervise üle liialt kurta. Kui vaadata 2023. aastat tervikuna, siis tõsi, ehitusmahud vähenesid, ent mitte palju, kõigest 6%. Võrdluseks kahanes samal perioodil näiteks jaekaubanduse mahuindeks 8% ja tööstustoodangu mahuindeks 11%. Ehitustegevuse aeglustumise peamine põhjus oli hoonete varasemast tagasihoidlikum ehitusmaht. Samas näiteks erinevate rajatiste nagu teed, sillad jms ehitusmaht suurenes. Samuti anti eelmise aastaga võrreldes kasutusse oluliselt rohkem uusi korterelamuid. 2023. aasta viimases kvartalis sai kasutusloa koguni 209 000 m2 uusi eluruume – nii palju uusi kodusid valmis ühe kvartaliga Eestis viimati ilmselt 1980ndatel.
No näete siis, kui hea elu meil on!!………..selle tegelase sulest küll muud ei kuulegi, kui ülivõrretes hinnanguid riigi majanduse suhtes.
Ehitussektor reageerib majanduskeskkonnas inertsiga, kuna ehituslepingud on pikaajalised või ehitavad meelega odavalt languse ajal nn lattu, et pärast tõusus korraliku kasumiga maha müüa. Insenertehniline ehitus on aga pidev tegevus. Seega ei ole siin midagi imepärast, pigem paneb imestama analüütikute olematu kvaliteet.