Rein Kruusmaa ja volikoguliige Neeme Suur tunduvad olevat ühel meelel, et tööstuspark on Eestile hädavajalik. Foto: Urmas Lauri
Kaitseminister Hanno Pevkur saatis kooskõlastamisele kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu, mille eesmärk on arendada Eestis välja kaitsetööstuspark, võimaldamaks kaitsetööstusettevõtetel rajada Eestisse laskemoona tootmine.
„Laskemoona tootmise võimsus Euroopas ei ole jätkuvalt tasemel, mis ta olema peaks, arvestades muutunud julgeolekuolukorda ja sõda Ukrainas. Soovime omalt poolt luua eeldused, selleks, et ka Eestis oleks laskemoona tootmine võimalik ning nii meie oma kaitsevägi kui liitlased saaksid osta Eestis toodetud moona,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.
Kaitsetööstuspargile otsitakse sobivat asukohta ja määratakse ehitusõigus riigi eriplaneeringuga. „Eelanalüüs on tänaseks tehtud ning valikusse on jäänud neli ala kolmes omavalitsuses, milleks on Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald ja Pärnu linn. Pärnu linna omavalitsusüksuses asub planeeringuala Audru ja Tõstamaa osavalla territooriumil,“ selgitas kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.
Lisaks plaanib kaitseministeerium uurida lõhkeaine tootmise võimalusi ja teostatavust Eestis. „Lõhkeaine tootmine on olemuselt keemiatööstus, see vajab laskemoona tootmisest tõenäoliselt palju rohkem ressurssi – näiteks vett ja energiat. Euroopas on suur lõhkeaine tootmisvõimsuse puudus. Juhul, teostatavuse analüüs näitab, et see on majanduslikult ja tehnoloogiliselt teostatav, siis saame riigi eriplaneeringu protsessi käigus leida asukoha ka lõhkeaine tehasele, aga see ei pea olema laskemoona tootmisega ühes asukohas,“ sõnas Sirp.
Tööstuspark on plaanitud laskemoona tootmise nõudeid silmas pidades, riik arendab välja vajaliku baastaristu, ettevõtted saavad tulla ja rajada oma toomishooned. Park võimaldab toota väikese, keskmise kui suurekaliibrilist moona.
Kaitseministeeriumi eesmärk on riigi eriplaneering kehtestada asukoha eelvaliku otsuse alusel. Planeering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine võtab hinnanguliselt poolteist aastat, peale mida saab alustada pargi rajatiste ehitusega. Esimene tootmine võiks toimuda kahe ja poole aasta pärast.
„Teeme koostööd kohalike omavalitsustega ja kõigi teiste osapooltega sobivaima asukoha leidmisel,“ sõnas Sirp.
mõni aeg tagasi Ajavood, juba siis annetasid inimesed, et riik endaga toime tuleks. Kahjuks peab tõdema, et kehvast peremehest saab oma talus sulane ja kehv sulane aetakse talust minema. Meil ju valitsus, kes elab oma unelmates ja loodab, et mitte midagi tehes lähevadb asjad ise korda. Üks vana ütlus; Kui on kiire, istu maha, küll kiire läheb mööda. Just nii käituvad meie 101 helget pead riigikogus. Mina näen pigem, kuidas rahulolematus Eestis kasvab ja pole ime kui vaenlane meie piiritaga tundub mugavam partner olema kui oma Eesti riik!
Minge ravile, ehk pole veel hilja!
Ei jaga pommivabriku ehitajate optimismi. Elame jürgenligide kujundatud Eestis. Kõik läheb ‘ludinal’ ja ‘õigeaegselt’ nagu vaktsiinihoidlate, õhutõrje hanke ja tsiviilkaitsega. Või nagu Pätsu ajal “Arsenali”, “Spitfirede” ja allveelaevadega. Karl Reits ennustas juba toona rahvale täpselt tulevikku eeldusel, et mammonaahnus ja jumalatus kahjuks süvenevad. Isegi rootslased on meist kriipsuvõrra targemad, nad vähemalt tunnistavad reaalset sõjaohtu NATO territooriumil, ei häma ega valeta (hetkel) oma rahvale nagu pätsud ja ligid. Lugege eestinen.fi 7.-9. jaanuari uudiseid. Kõike ei pea võtma kriitikavabalt aga süvenege ja looge venelasi ning Lääne inimesi võrreldes ise tõepärane tulevikustsenaarium. Laskemoonatehas lastakse esimesena vastu taevast. Vähemalt tohutu turvalisuse juttu ei maksaks… Loe rohkem »
Lugege eestinen.fi 7.-9. jaanuari uudiseid. Kõike ei pea võtma kriitikavabalt aga süvenege ja looge venelasi ning Lääne inimesi võrreldes ise tõepärane tulevikustsenaarium.
Siin on juba raviga hiljaks jäädud!
Naiivselt vist loodetakse, et Putin aupaklikult ootab veel 3 aastat, kuni me siin oma pommitehase käima saame.
et siis kindlalt tuleb homme ja ei jõua nagunii tehast valmis ja ei alustagi. Nii või?
Vastupidi, eriti rõõmustav on siinujuures, et tuuleparki ei taheta, aga surmava moona ja relvastuse tootmise vastu suurt nagu polegi midagi. Ehe Eesti värk.
Kuni sõditakse Ukrainas, ei sõdita siin. Niipea kui agressioon seal lõpeb, oleme ohus meie ning selleks ei pea venelased aastaid oma armeed taastama. Piisab täiesti nende olemasolevast võimekusest.
Ei oota see Putin midagi, ta sureb varsti, kohe kõvasti enne kolme aastat, lihtsalt ära. Kahju, et keegi pole siiani suutnud teda teise ilma saata, aga sureb ta ka niisama. Kahjuks seal venemaal neid lurjuseid jätkub, kes koha üle võtavad, aga mõneks ajaks viib presidendi vahetus fookuse naaberriikide ründamise soovist ehk mujale.