Jõulu teise püha pärastlõunal oli Metsküla rahvamaja rahvast täis – käis suur näärisoku meisterdamine.
Matsalu kandi inimesed kutsus näärikommete perepäevale jõulusokkusid valmistama Matsalu rahvuspargi kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus.
Enne kui meisterdamiseks läks tegi Kallavus väikese tagasivaate omaaegsetele rahvakommetele. Tema sõnul on oli talvistepühad vanarahval hoopis pikem periood –algas juba mihklipäevast. „Siis võeti natuke vaiksemaks ja hakati töödega õuest tuppa tulema,“ rääkis Kallavus. Tema sõnul hakkasid siis ringi käima ka mitmesugused sandid, kellest kõige tuttavamad on mardid-kadrid. „Omal ajal olid ka hingesandid,” lisas Kallavus.
on Kolmekuninga päev.
Rahvas elab oma elu, valla oravate ja isamaa hävituspataljon oma…
Kumb on etem…kas Näärivana või Jõuluvana…
Mul ükskõik..peaasi et tibla ei oleks…
Miks sa siis oma rahvuskaaslasi ei salli?
Seal elavadki näärisokud ja muud ajuvabad pokud.
Hangud õues tärisesid, meestel sokid värisesid
Mehed pakku pugesivad, tasa palveid pomisivad
Naised pandsid püksid päha, sest et mehi polnud näha
“Õhtulehes” kirjutati, et Metsküla lastel saab jaanuaris raha otsa. Annetage neile palju raha, siis veab õppeaasta lõpuni välja.
Metskülale järjekordne aplaus! Koht kus austatakse kultuuri,traditsioone ja elu põhiväärtusi.
Eks on aru saada jah, et elatakse näärides veel
to Tla,
Tee alustuseks endale eesti rahvakultuuripärimus selgeks. Nääride traditsioon on pärit juba keskajast. Sinu tase küünib ilmselt ainult nõukogude perioodini…
Sa nn.maaelanik oled Metsküla kooliharidusega…
Kas sul valus pole nii rumal olla?
Ei midagi rohkemat, kui ülejäänud eesti.
küll elu pöhiväärtus pole.
Mul on näärisokid jalas ja jalad kindlalt põhiväärtustele toetatud. Aga peas on hästi ilus nääritutimüts ning käes väärtuslikud näärikäpikud. Memme kootud kampsungi on näärimustriline ja tundeväärtuslik : )