Probleemsete laenude tase on Eestis praegu väga väike, kuid Eesti Panga värske analüüsi kohaselt hakkab nende maht tõenäoliselt lähiajal veidi tõusma. Inimeste maksevõime puhul kujuneb määravaks, kui suureks kujuneb tööpuudus. Ettevõtete maksevõimele on aga suurim oht see, kui nende müügitulu hakkab pikema perioodi jooksul langema.
Konkreetsele ettevõttele või majapidamisele võivad raskused laenu tagasimaksmisega tähendada tõsist muret. Samas ei tohiks probleemsete laenude prognoositav kasv tuua kaasa suuri tagasilööke finantssektorile ja majandusele tervikuna tänu varem kogutud puhvritele, leiab keskpank oma värskes finantsstabiilsuse ülevaates.
Ettevõtete ja majapidamiste probleemsete laenude tase on viimastel aastatel jõudsalt langenud. 2018. aasta alguses oli üle 60 päeva viivises 1,4% ettevõtete laenudest ning sama näitaja oli tänavu septembris vaid 0,3%. Probleemsete eluasemelaenude tase oli 2018. aasta alguses 0,4%, samas kui tänavu septembris oli sama näitaja 0,1%.
Ettevaates on siiski põhjust eeldada probleemsete laenude mõningast kasvu, sest majanduse seis on olnud tavapärasest kehvem juba mõnda aega. Eesti majanduse kiiret taastumist pole põhjust oodata, sest peamiste kaubanduspartnerite majandusolukord on samuti kesine ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime on vähenenud. Väikse avatud majandusena sõltub Eesti väga palju eksporditurgudest ja suutlikkusest seal konkurentsis püsida. Ka tööpuudus on hakanud kasvama.
Ettevõtted ja majapidamised on intressitõusu tõttu suurenenud laenumaksetega seni üsna hästi toime tulnud. Ettevõtted on hakkama saanud tänu varasemate aastate müügitulu ja kasumite kasvule. Majapidamiste võimet laenu teenindada on toetanud suhteliselt madal tööpuudus ja üsnagi kiire palgakasv. Intressitõusud teevad laenude tagasimaksmise keerulisemaks, kuid eraldiseisvalt suuri laenumakseprobleeme kaasa ei too.
Intressitõusud muudavad pankade jaoks rahastuse kallimaks ja pankade kasumlikkus lähiaastatel mõnevõrra väheneb. Seni on intressitõusud kasvatanud eelkõige pankade tulusid, kuid ettevaates suurenevad rohkem pankade intressikulud. Kuna hoiuste kasv on aeglustunud, on pangad rohkem võtnud laene välismaistelt emapankadelt ja enam välja andnud võlakirju. Teravnenud konkurents pankade vahel hoiuste ligimeelitamiseks on toonud kaasa tähtajaliste hoiuste intressimäärade kiire tõusu. Selle tulemusel on ettevõtted ja inimesed pannud senisest suurema osa rahast tähtajalistele hoiustele ja vähem hoitakse raha nõudmiseni hoiustena.
Pankade kapitalipuhvrid on endiselt tugevad, kuid puhvrid on viimastel aastatel kahanenud. Eesti maksusüsteem on alates 2018. aastast motiveerinud panku jooksva aasta kasumit välja maksma. Pangad teatasid hiljuti plaanist lähiaastatel veelgi suurendada kasumite väljamaksmist ja sellele sammule aitas kaasa ka poliitiline surve. Pankade kapitalipuhvrid on vajalikud, et vajadusel katta kesise majandusolukorra tõttu tekkivad laenukahjumid ning jätkata ka keerulisemal ajal laenamist ettevõtetele ja inimestele. Kuigi Eesti pankade kapitalipuhvrid on piisavalt suured, et katta ka oodatust suuremaid laenukahjumeid, vähendavad pankade poolt kavandatavad täiendavad dividendide väljamaksed pankade kapitaliseeritust ja seega ka võimet kriisiolukorras laenukahjumeid katta ja laenuandmist jätkata.
Ootamatud ja olulist mõju avaldavad maksumuudatused võivad mõjutada negatiivselt pankade võimet finantsturgudelt raha kaasata. Kui pankadel ei õnnestu raha kaasata või selle hind kallineb, võib see mõjutada laenuraha hinda ja kättesaadavust ka Eesti ettevõtete ja inimeste jaoks. Eesti Panga hinnangul võivad sellist laadi poliitikamuudatused halvendada ka laiemalt investeerimiskliimat ja raskendada investeeringute tegemist Eesti majandusse.
Laenuleib ja laastutuli … “Naabrist parem” hakkab valusaks muutuma.
Kulub ära neile lõhki laenanutele. Kui tahavad osa oma teentiud rahast vabatahtlikult intressidena ära anda, siis laske käia.
Kuivõrd Eesti kommertspankadel puudub konkurentsivõime ning riik on teinud pankadele võimalikuks liigkasuvõtmise väga suures määras hoiustajate enda rahaga, siis pankasid ei huvita kodulaenuvõtjate probleemid või ettevõtete laenuraskused, sest kasumimarginaalide ligi kümnekordsed tõusud lubavad olla ka klientide raskuste korral kasumlikud veel aastaid. Lisades pensionifondide võimaliku väärkasutuse, mida oli selgelt näha eelmises kriisis (loe pangad vahetasid oma portfellis olevad rämpsvõlakirjad jm pensionifondide tootlike võlakirjade jm vastu ehk maandasid oma riskid teiste arvelt), siis jätkuvalt on Eestis kõik riskid jäetud laenuvõtja kanda ehk pangad ei riski millegagi, aga samas eeldavad, et kriisis neid riik peab aitama. Pole ime, et Eestis on selle tulemusena… Loe rohkem »
Kas keegi on käskinud laenata? Lepingus kenasti tingimused ju kirjas.
No väga tore, kui sina saad ilma laenudeta hakkama, aga paljud inimesed ei taha eluaeg ühest üürikorterist teise kolida. Või peaksid sinu arvates need, kellel eluaseme ostuks vajalik summa ämma kapist võtta pole, hoopis puu all elama? Eluasemelaenud peaks küll ka seadustega kaitstud olema, sest olukord kus tädi Brüsselist tõstab intressid kosmosesse, pangad teenivad hiigelkasumeid, aga inimesed selle tõttu oma kodudest ilma jäävad, ei ole normaalne.
Kuidas enne seda elati kui võõra raha eest omale elamisi ja autosid hakati ostma? Kui ise raha kokku korjata ei suuda, pole vaja laiutada.
Enne seda andis korteri riik. Tasuta. Ainult eramajad tuli endal ehitada.
Siis pärast seda kui riik andis ja enne seda kui võõra raha eest ostma hakati.