Pärast valitsuskoalitsiooni häältega ellu viidud otsust tõsta ajakirjanduse tellimustele kehtiv käibemaks 5 protsendi pealt üheksale käivitasid Eesti Meediaettevõtete Liidu üleriigilistest ja kohalikest meediaettevõtetest liikmed oma väljaannetes kampaania, mille eesmärk oli sellele läbi mõtlemata poliitikale tähelepanu tõmmata ja meenutada otsuse teinud poliitikutele, et käibemaksumäär on otseses seoses vaba ajakirjanduse kättesaadavuse ja demokraatia tugevusega Eestis. Kolmenädalane kampaania lõppeb 7. juulil.
Ajalehtede kirjastajaid pahandas maksumäärade ootamatu tõstmise kõrval stiil, kuidas seda tehti.
„Valitsuse kommunikatsioon oli pärast ametisse astumist, et eelmiste valitsuste otsused on põhjustanud riigi sissetulekutes kriisi, mille peavad nüüd tarbijad ja ettevõtted ära lahendama. Et aga raha otsustati minna võtma sealt, kus seda pole – liidu liikmed, ligi 50 meediaettevõtet olid kokku peale eelmisel aastal kahjumis – ning ilma dialoogi alustamata, tõendeid kogumata, mõju analüüsimata ja arutamata, vassides maksutõusu põhjuste ja alternatiivide puudumise kohta – muutis selle kõik ääretult ebameeldivaks ja küsimuseks väga ebademokraatlikust stiilist,“ kommenteerisid lõppenud kampaaniat Eesti Meediaettevõtete Liidu nõukogu esimees, Postimees Grupi juht Toomas Tiivel ja Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu.
Eesti Meediaettevõtete Liidu jaoks näitas valitsuse äärmiselt rabe lähenemine, et Eesti valitsusel pole tegelikult meediapoliitikat.
„Ajakirjanduse rolli, toimemudelite, meediaettevõtete tervise ja just tellimuste kehtiva soodusmäära mõju üle ei arutanud maksudebatis ükski juhtivpoliitik. Kultuuriministeerium, mille rida meediapoliitika on, jäeti aruteludest üldse kõrvale ja me ei saanudki enne seaduse vastuvõtmist teada, mida seal sellest arvati. Meil on valitsusele rida vastuseta küsimusi, mis õieti algavad ja lõppevad ühes kohas – mis rolli näeb valitsus ajakirjandusel Eesti ühiskonna avatuse ja demokraatia toimimise tagamisel ning sellest lähtuvalt, kas riigi poliitika toetab mitmekesise ajakirjandusmaastiku arengut või stagneerumist. Viimase kümnendi meediapoliitika on viinud sinna, et avalik-õiguslik Rahvusringhääling on Eesti kõige jõukam ja suurem meediaorganisatsioon, asetades Eesti arenenud maailmas väga imeliku edetabeli tippu,“ lisasid meediajuhid.
” läbi mõtlemata poliitikale tähelepanu tõmmata”…. miks te homo-abielu ja laste soo/muutmise ning laste ostu-müügi plaanidele tähelepanu ei taha tõmmata!? – kuradi kahepalgelised lontrused.
Lp.ajakirjandus. Lõpetage ära ideoloogia kiitmine ja hakake tegema ajakirjandust,kohe päris ajakirjandust. Mõne aja pärast märkate,et polegi vaja kingitusi liberastidelt,vaid rahvas tellib ajakirjandust piisavalt ja teie teenite isegi kasumit.
Lõpuks on ka mõistuse tuuled hakanud meedias liikuma. Ega kui toetusrahadena saadakse miljoneid eurosid ja soodustsusi teiste arvelt, siis tekibki arusaamatus ajakirjanduse kiunu üle. Meedia sisu peab muutuma kvaliteetseks ja tõsiseltvõetavaks, alles siis võiks vinguda ja hädalada. /–/Ajakirjandus peab jälgima, et ta iseennast teistmoodi või eriliselt ei kohtle. See on professionaalsuse küsimus. Ja see on ka usaldusväärsuse küsimus, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Äripäeva toimetuse meelest on Eesti meediaväljaanded sel suvel kahel korral ületanud hea maitse piiri enda tegevust puudutavaid seadusemuudatusi kritiseerides. Peame silmas just vastureageeringute mastaapsust. See tekitab lugejas arusaamatust, sest palju olulisemad teemad ühiskonnas ei leia niisugust käsitlust nagu meediat… Loe rohkem »
on on, otseses seoses meediaettevõtete kasumiga on, vähe tõsteti veel, peaks ikka olema nii nagu kõigil teistel!
“käibemaksumäär on otseses seoses vaba ajakirjanduse kättesaadavuse ja demokraatia tugevusega Eestis”
… see on mingi uuemat sorti nali või? Kus see vabadus silma paistab? Turu jaotumises paari ärimehe vahel (Konkurentsiamet teeb mis?) ja Rahvusringhäälingu “arvamuste paljususest” ma ei räägigi. Eestis on meediaga kehvad lood.