Laen majanduslanguse ajal: kas muretsemiseks on põhjus? 

Lääne Elu

info@le.ee

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. Foto Swedbank
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. Foto Swedbank

Eelmisest majanduskriisist saadik ehk viimase 15 aasta jooksul on laenuvõtjad harjunud erakordselt madalate intressimääradega – kuue kuu euribor on olnud nullilähedane või isegi negatiivne, kuid nüüd on olukord teine. Seetõttu tuleb ka pangale tihti päringuid, kus uuritakse, kas inimesed on laenumaksetega hädas. Vastus on, et ei ole. Eesti inimesed on tublid ja on oma väljaminekutes teinud vajadusel korrektuure ja kulutusi vähendanud ning laenumaksetega raskustes inimeste hulk on väike.  

Sama kinnitavad ka Eesti Panga andmed. Eluasemelaenu võtnud pea veerand kõigist Eesti peredest ehk 150 000 majapidamist ning euribori tõusu tõttu lisandub perede igakuisele laenumaksele keskmiselt 100 eurot. Neid, kelle laenumakse on suurenenud üle 300 euro, on vähe ning maksetega on hädas üks laenaja 800 kohta. Sama näeme ka Swedbanki kodulaenu klientide seas. 

Kas laenamist tasub karta? 

Arusaadavalt on muutnud intressimäärade tõus koduostjad ettevaatlikuks, kuid teisalt on euribori langust äärmiselt keeruline pikaajaliselt ette ennustada. See sõltub Euroopa majanduse käekäigust ja inflatsioonist, mis oli maikuus Eestis 11,3%. Kui inflatsioon saadakse kontrolli alla, siis langeb ka euribor. Kui aga peaks juhtuma mõni ettenägematu sündmus, võib see kaasa tuua  intressimäärade edasise tõusu. Tuletame meelde, et 2007. aasta jaanuaris oli kuue kuu euribor 4% ja 2008. aastal lausa 4,7%.  

Muretsemiseks pole aga põhjust, sest võrreldes toonase ajaga on meie pangad hästi kapitaliseeritud ning laene väljastatakse vastutustundlikult. See tähendab, et pangad vaatavad, kui jätkusuutlik on laenuvõtja sissetulek ning kas võetav laen on pikaajaliselt jõukohane ehk laenu suurus peaks olema selline, et igakuiste maksete järel saab inimene lisaks tavapärastele kulutustele ka raha säästa. Ehk siis, kui laenu võtmist on hoolikalt kaalutud ning kinnisvara ja seeläbi ka kuumakse valida teadlikult selline, millega igal ajal hakkama saadakse, on laenu võtmine mõistlik. Kodu ostmiseks õige aeg on aga igal ajal, kui selleks on soov, vajadus ja laenu võtmine on jõukohane. Samas kinnisvara hinnad on pigem mõistlikud just siis, kui baasintressid on keskmisest kõrgemad.

Kui laenumaksetega tasumisega peaks probleeme tekkima, siis tuleks esimese asjana pöörduda panga poole. Pank on huvitatud nö toimivatest laenudest, mistõttu on panga huvides kliendi igakülgne aitamine. Selleks on pangal mitmeid erinevaid variante, alustades laenuperioodi pikendamisest, mis vähendab igakuiste maksete suurust, ning lõpetades maksepuhkusega. Tagatisvara realiseerimine on viimane võimalus ja seda tuleb teha juhul, kui kokkulepped ei ole pidanud. Igal juhul ei tasu probleeme eirata, vaid tulla esimese asjana pangaga rääkima.  

Eestlaste finantstervis võiks olla parem 

Kuna viimased 15 aastat on majandus järjest kasvanud, siis on praegune olukord enamike alla 32-aastaste jaoks nende täiskasvanuelu esimene majanduslangus. See tekitab arusaadavalt ärevust ja ebakindlust. Tegelikult pole muretsemiseks põhjust – majandus on tsükliline ehk peale igat tõusu tuleb paratamatult langus. Küll on see aga hea õpikoht, näidates kui oluline on panustamine majanduslikku turvatundesse.  

Swedbanki rahaasjade teabekeskuse koostatud uuringu kohaselt on Eesti elanike finantstervis pingeline ehk inimestel pole piisavalt lühi- ja pikaajalisi sääste ning nad ei tunne end tuleviku osas kindlalt. Ühelt poolt aitab turvatunnet luua kindlustus, mis kodulaenu puhul katab laenumaksed töö kaotuse korral. Veelgi olulisem on aga oma finantstervise pidev parandamine ehk rahaasjade planeerimine ning järjepidev säästmine. 

Säästud võiks jagada kaheks – lühiajalised säästud, mida saab kasutusele võtta ootamatuste või õnnetuste korral ja pikaajalised säästud. Lühiajaliselt saab praegu ära kasutada tähtajaliste hoiuste kõrgeid intresse ning panna oma raha 4% suurust intressi koguma. Pikaajalisteks säästudeks on endiselt heaks variandiks kolmas pensionisammas või fondidesse investeerimine. 32-aastastele võib küll esialgu tunduda, et pension on kauge tulevik, kuid uuringud näitavad, et just meie vanemaealised on majanduslikult kõige haavatavamas positsioonis ning varakult kogumine aitab seda tulevikus vältida. 

Kokkuvõttes tuleb arvestada, et nullilähedaste intressimäärade aeg on läbi. Praegune majanduslangus ei jää viimaseks ning seda tuleks võtta õpikohana ehk tulevased kodulaenu võtjad võiksid hakata mõtlema oma finantstervise kindlustamisele. Mida varem alustada säästmisega, seda kindlam on tulevikus uutele langustele vastu minna.  

Anne Pärgma

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments