Regulaarne mõõduka intensiivsusega füüsiline aktiivsus aitab säilitada heaolutunnet, enesesõbralikumat mina-pilti, võib aidata parandada meeleolu. vähendada ärevust ning parandada keskendumisvõimet. Arvatakse, et selle taga on füüsilisest aktiivsusest tingitud muutused aju verevarustuses ja hormonaalses tasakaalus.
„Uuringute järgi piisab juba 20 minutist liikumisest päevas, et hoida oma vaimset tervist. Ent tihti juhtub nii, et mida rohkem vaimne tervis hakkab käest libisema, seda keerulisem on liikumist teadlikult ette võtta ja pead hakkab rohkem tõstma läbikukkumistunne,” selgitab Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
“Oma päevadesse liikumisvõimalusi juurde toomisele tasub läheneda loovalt: liikumine ei pea tähendama otseselt treeningut,” selgitab ta ning lisab “Liikumine on ka koristamine, aiatööde tegemine, lapsega mängimine, sisseostude tegemine, toas ringi kõndimine telefoniga rääkides.”
Ennast liikumise lainele seadmiseks soovitab Oidermaa alustuseks endamisi mõelda neljale küsimusele:
- Milliseid tegevusi nimetan liikumiseks?
- Milline on minu suhe treenimise ja liikumisega?
- Kuidas ja mille järgi tunnen ära, et minu keha tahab või ei taha liigutada?
- Kas mulle sobivad liikumiseks rohkem piiritletud tegevused (treeningud, kindlad tegevused) või eelistan liikuvat argipäeva (rattaga tööle, jala poodi, teen-mida jaksan)?
Peaasi.ee algatatud vaimse tervise vitamiinikuuri jooksul saab teha vaimse tervise vitamiinitesti, et välja selgitada, missugune on liikumisvitamiini ja teiste vaimse tervise vitamiinide tase. Vitamiinitesti saab täita siin https://peaasi.ee/vitamiinitest/
Anna-Kaisa Oidermaa
Peaasi.ee tegevjuht
iga päev 2 l vett ja sööge avokaadot ja kõiki võõramaa taimi ja lõpuks tuleb ka äratundmine
Mida läbipõlenum oled, seda kiiremini ja kauem pead jooksma. 🙂
Meil tehakse vastupidi kõik selleks, et inimene ei peaks ennast liigutama – elektritõuksidest alustades…
kas see on ka aprillinali
miks siis hulle voodi külge seotakse ja jalutama ei lasta