Riigikohus jättis täna rahuldamata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) ja Oleg Ivanovi valimiskaebused, kuid juhtis tähelepanu sellele, et elektroonilise hääletuse korraldus on vaja senisest põhjalikumalt seadusesse kirja panna.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis EKRE kaebusi puudutanud otsuses, et elektroonilise hääletamise korraldus tuleneb praegu Riigikogu valimise seadusest ning Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimisteenistuse aktidest. Reeglistik on tugevalt kaldu seadusest alamalseisvate õigusaktide poole ning sellest ülevaate saamine võib olla keeruline ka heade õigusteadmistega inimestele.
Kolleegiumi hinnangul on mõistetav, et tehnoloogia kiire arengu tõttu võib olla keeruline leida head tasakaalu seaduse muutmise protsessiga kaasneva jäikuse ning tegeliku elu muudatuste ja vajaduste vahel. Sellest hoolimata on seadusandjal põhiseadusest tulenev kohustus panna valimisseadustesse piisavalt üksikasjalikult kirja reeglid kõigis olulistes valimisi puudutavates küsimustes, et tagada kontroll ja avalikkuse usaldus valimiste vastu.
Riigikohtule esitatud kaebustes on elektroonilise hääletamise usaldusväärsust ja vastavust põhiseadusele pannud aastate jooksul korduvalt kahtluse alla nii valijad ja vaatlejad kui ka kandidaadid ja erakonnad. Kolleegiumi hinnangul on neid ajendanud eelkõige hääletamisel ilmnenud tehnilised tõrked või valimiste korraldamisel tehtud inimlikud vead, mõnetist umbusku on põhjustanud ka e-hääletuse korralduse ja tehnilise külje raskesti mõistetavus. Samas on elektroonilise hääletamise süsteem olnud võimalike välisrünnakute vastu sedavõrd kaitstud, et Vabariigi Valimiskomisjon pole seni pidanud e-hääletamist ära jätma, peatama või lõpetama.
„Pideva tehnoloogilise arengu ning kasvavate ühiskondlike ootuste tõttu vajab elektroonilise hääletamise korraldus seadusandja ja täitevvõimu järjepidavat tähelepanu. Seda eriti olukorras, kus niisugust hääletamisviisi eelistab juba üle poole valijatest,“ rõhutas Riigikohus.
Riigikohus jättis täna avaldatud otsustega rahuldamata EKRE ning EÜVP ja nende nimekirjas kandideerinud Oleg Ivanovi kaebused, mis puudutasid peamiselt just elektroonilise hääletamise tulemusi tänavustel Riigikogu valimistel ja laiemalt elektroonilise hääletamise vastavust põhiseadusele. Kaebajad leidsid, et väidetavate rikkumiste tõttu osutus nende valimistulemus tegelikust halvemaks.
Riigikohus nõustus Vabariigi Valimiskomisjoniga, et kaks EKRE kaebust tuli jätta põhiosas läbi vaatamata, sest need esitati alles pärast seaduses paika pandud tähtaega. Samas selgitas kolleegium neist kaebustest ajendatuna siiski võimalikke põhiseaduslikke probleeme, mis on seotud elektroonilise hääletusega.
EÜVP ja Ivanovi kaebuste osas nõustus Riigikohus valimiskomisjoniga, et kaebajate väidete põhjal ei saa järeldada, justkui oleks hääletamistulemuste kindlakstegemisel õigusnorme rikutud. Kolleegiumi hinnangul pole põhiseaduses sätestatud valimiste ühetaolisuse nõudega vastuolus see, et elektroonilisel hääletamisel tuvastatakse valija isik teistmoodi kui pabersedeliga hääletamisel.
Riigikohus on praeguseks lahendanud kõik valimiskaebused, mis on seni kohtusse jõudnud.
Kurb on, et Eestis puudub juba Lennart Meri poolt pakutud eraldi konstitutsioonikohus, sest selle puudumine toob reljeefselt välja lihtsa fakti, et Riigikohtus puuduvad pädevad riigiõiguse asjatundjad. Seal on ainult kriminaal- või tsiviil- või haldusõiguse asjapulgad ehk sisuliselt on õigusharidus ja ka riigikohtuniku teadmised devalveerunud. Kui Riigikohus poeb põhiseadusliku järelevalve teostamisel menetlusnormi taha, siis see näitab õiguslikku nihilismi ja ebapädevust või hoopistükki orjalikku mentaliteeti alluda täidesaatvale võimule. Ei ole veel näinud, et mujal Euroopas konstitutsioonikohus väldib nn põhiseaduse võimaliku sisulise rikkumise menetlemist, pigem menetleb alati, sest sellest sõltub riigi õiguslik vundament ning see tekitab ühiskonnas vajaliku legitiimsuse ja annab põhivabaduste igakülgse… Loe rohkem »
1) Meile räägitakse, et valimistulemusi peab usaldama. S.t. valimised põhinevad usul.
2) Igasugune palve soov kontrollida põrkub vastu “usupuhtuse” sopalaadungit.
Seega on meil tekkinud riiklik religioon, mille sisuks on usk valitsejate tarkusesse ning headusesse. Seda isegi olukorras, milles nad igapäevaselt vastupidist tõestavad. Ehk peab olema skisofreenik, et sellist absurdi kuidagi “uskuda”.
et kui rahvas ei saa enam demokraatlikult oma võimu teostada, kuidas siis edasi? Kuidas õnnestub türannidest lahti saada kui kõik ametid vaid kui ühest suust nendesamade türannide positsioone kinnistavad? Hangud ja vikatid? Või mis?
Oi nii tore , et meil on niivõrd kallutamatta ja õiglane kohus , nii silmnähtavalt mötetuid kaebusi menetlema ei hakanud, vähemalt saame institutsioone edaspidigi usaldada, ja ka edaspidi kõigile arusaadavalt e-valida!
Vasakpartei hääled sai Reformierakond, kaotas Keskerakond. Reformi poolt hiilgav poliittehnoloogiline manööver – maksab nüüd meie riik Vasakerakonnale selle eest toetust.
Ekre seosest vene värgiga pole jätkuvalt mingeid dokumente ega tõendeid. Err, rääkimata Delfist jt ei taha sellest enam midagi kuulda, küll kasutavad iga kaudset võimlaust Ekret ikka kremlimeelsusega ühte patta panna. K.Kallase valitsus sai “Politikolt” omakorda nüüd solgipange kaela – see pidi puhas vale olema. Kuidas siis, polegi see euroajakirjandus puhta tõe kuulutamise prillikivi või? Selline mäng käib.
Selge, sellega sisuliselt Riigikohus tunnistas, et ta ei lähtu seadustest vaid väldib vastuollu minemist seadusandliku ja täidesaatva võimuga.
Minu jaoks ei ole selliselt korraldatud valimised demokraatlikud ja põhiseadusele vastavad, Eesti ei ole demokraatlik riik ja tema valitsejatel puudub legitiimsus.
kremli sõbrad said vastu nina pauguga!
Elagu Isamaa!
kreml võitis ju. Kahjuks 🙁
Varsti saad välja,vsiis saad tagasi rootsi minna!
nii loll ikka. Viska kuskile ajakirja väide üles ja keegi ei kontrolli enam, kas ka tõele vastab, aga mõnda mõjutab nagu näha tugevalt. See oligi eesmärk ja see täidetud sai.
Vot nii! Nüüd on siis selge, et meil õigusriiki ei ole ega tulegi.
sinna põhiseadusesse võidakse kirjutada mida tahes, keegi tõlgendab seda ikka omatahtmist mööda, umbes nii, et kui meil on vaba riik, siis on ka vabadus igasugusele riigikorrale vastavalt soovile