Malle-Liisa Raigla fotod
Reede õhtul mälestati Haapsalu raudteejaamas märtsiküüditatuid.
„Seda, mida vägivald ja ülekohus tähendavad, ei tohi me kunagi unustada. Kes minevikku ei mäleta, ebab tulevikuta,“ ütles piiskop Tiit Salumäe.
Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste meenutas, et Haapsalu raudteejaamas oli rivistatud 58 vagunit ja Haapsalust viidi ära 1174 inimest. „Need olid need inimesed, kes tegelikult Siberisse jõudsid. Kui palju neid tegelikult peale laeti, me täna ei tea. Neid nimekirju kirjutati mitu korda ringi. Keegi ei tahtnud näidata, et tema ešelonist on keegi põgenenud või otsa saanud,“ ütles Aljaste.
„Teele mines palvetatakse alati, et võiks tagasi tulla. Need tuhanded, kes viidi, nendest paljud ei saanud kunagi enam Eestisse tagasi tulla,“ ütles Salumäe.
Laupäeval jätkuvad mälestusüritused Haapsalus ja Ristil. Kell 11 kogunetakse toomkiriku emaaltari juurde palvusele ja meenutatakse 74 aastat tagasi toimunut.
Kell 13.30 on mälestushetk Ristil küüditatute mälestusmärgi juures.
25.–28. märtsil 1949 küüditas Nõukogude terrorivõim Eestist Siberisse üle 20 000 inimese (49,4% neist olid naised, 29,% lapsed ja 20,8% mehed. Siberis hukkus nendest ligikaudu 3000 inimest. Noorim küüditatu oli teadaolevalt kolmepäevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, kes pandi küüditamisrongile ilmselt Haapsalus, ja vanim 85aastane Maria Räägel Abja vallast.
Rahvast küüditatakse praegugi rongideviisi linna, sest maaelu on ära kaotatud. Koolid, postkontorid ja muu taristu on läinud, elu väljaspool suurlinnu võimatu 🙁
kõige hullem on see et see küüditamine käib endiselt edasi, nüüd on selle nimeks tööjõu vaba liikumine ja inimesed küüditavad ennast vabaduse sildi all ise.
Ja represseerimine on uue “valitsusega” uue hoo saanud- kaotame tasuta bussisõidu, kaotame koolid, tõstame makse ja tõstame hindu!
ehib ennast võõraste sulgedega