Mihkel Nestor: palgakasvust tarbimispeo jätkamiseks ei piisa

Eesti tööturg on püsinud vaatamata majanduslangusele siiani väga heas seisus. Kuigi palgad kasvavad endiselt kiiresti, ei ole senine tõus aga kaugeltki piisav, et katta elukalliduse tõusu. Seetõttu peavad paljud leibkonnad leppima edaspidi vähesemaga.

Eelmisel nädalal avaldati taas hulk põnevaid majandusnäitajaid, mis Eesti majanduse hetkeseisu iseloomustavad. Värsked numbrid ilmusid nii veebruari inflatsiooni kui vabade ametikohtade ja keskmise palga kohta – viimased siis küll kirjeldavad olukorda 2022. aasta neljandas kvartalis.

Alustades tööturu poolelt, siis nagu näitas juba varasem hõivestatistika – raske oleks kurta. Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutopalk eelmise aasta lõpus 9,2% ja 2022. aastal kokku 8,9%. Viimati saavutati selline aastane palgakasv Eestis enne 2008. aasta suurt majanduskriisi! Kõige kiiremaks osutus palgatõus mullu majutuse ja toitlustuse alal, kus keskmine palk kasvas 15,5%. Nõudlus teenuste järele oli koroonakriisist taastunud maailmas äärmiselt tugev ja sektori tööjõuvajadus suur, mis tingis ka töötasu hüppelise kasvu. Samas tuleb muidugi meeles pidada, et reeglina on sealsed töökohad madalalt tasustatud ja tegevusala keskmine brutopalk ületas alles mullu 1000 euro piiri. Eurodes mõõdetuna jäi palgatõus majutus- ja toitlustusalal seetõttu samale tasemele näiteks finantssektori omaga, kus keskmine palk vaid 5,5% tõusis.

Tubli palgatõusu teenisid eelmisel aastal ära tööstussektori töötajad. Suhteliselt kõrge palgaga energia ja soojusvarustuse alal suurenes keskmine töötasu enam kui 12%, mis eurodes väljendatuna andis kõigi tegevusalade suurima palgatõusu – 264 eurot. Protsentuaalselt oli palgatõus veel suurem töötlevas tööstuses, ent ka tööstuskaupade transpordi ja hoiustamisega tegelevas veondus- ja laondussektoris. Suhteliselt tagasihoidlikuks – vähemalt Statistikaameti andmetel – jäi palgatõus ehitus- ja meelelahutussektoris.

Prognoosid, kuid ka juba esimesed andmed, näitavad, et palgakasvu tempo ei rauge oluliselt ka sellel aastal. Maksuameti andmetel kasvas selle aasta jaanuaris keskmine töötasu aastatagusega võrreldes endiselt enam kui 10% võrra. Majanduskonjunktuuri halvenemine võib edaspidi palgakasvu küll veidi pidurdada.

Neljanda kvartali kiire palgakasv on heas kooskõlas ülejäänud tööturustatistikaga. Eesti tööhõive oli tööga hõivatud inimeste arvu järgi aegade suurim ja töötus väga madal. Eelnevaga sobituvad hästi ka viimased numbrid vabade ametikohtade arvu kohta neljandas kvartalis. Kokku küündis täitmata ametikohtade arv aasta viimastel kuudel veidi üle 11 000, mida oli 1,7% rohkem, kui aasta varem. Enim oli seejuures vabasid ametikohtasid hulgi- ja jaekaubandussektoris, kus töötajate leidmine on olnud pikaajaline probleem. Varasemaga võrreldes vabade ametikohtade arvu juurdekasv siiski pidurdus. Veel kolmandas kvartalis oli nende arv suurenenud 15%.

Lisaks minevikustatistikale, on värskeid numbreid ilmunud ka tuleviku kohta – täpsemalt siis konjunktuuriuuringute käigus kogutud hinnangud tulevasele tööjõuvajadusele. Kui veel mõni aeg tagasi tundusid tööandjad tuleviku osas üsna pessimistlikud, siis viimased numbrid on toonud kaasa väikese pöörde paremuse suunas. Ettevõtete lähema kolme kuu värbamisplaanide kohta uurides oli veel detsembris kõigis majandussektorites rohkem neid ettevõtteid, kes soovisid töötajate arvu vähendada, kui neid, kes juurde värvata. Veebruari statistika põhjal on teenindussektoris aga värvata soovivate ettevõtete arv selges ülekaalus ja nulltasemest üle on jõudnud ka jaekaubandus. Pessimistlikumalt on meelestatud ehitus- ja tööstussektori ettevõtted, ent ka seal on töötajate arvu vähendada soovivate ettevõtete arv varasemast pisut väiksem.

Juba varasemast valitsenud kitsad olud tööturul ning paranev kindlustunne töötajate värbamiseks annavad lootust, et palgakasv jääb ka tänavu hoogsaks. Kahjuks ei pruugi palgakasvust aga piisata, et inimeste elujärg päriselt paraneks. Selle eriti drastiline näide on eelmine aasta, kus vaatamata 9% nominaalsele palgakasvule, inflatsiooniga korrigeeritud reaalpalk samavõrra langes. Nii suurt reaalpalga langust tänavu oodata ei ole, ent SEB prognoosi põhjal jääb ka tänavu tarbijahinnaindeksi kasv keskmise brutopalga kasvust pisut kõrgemaks.

Paljude perede jaoks on täiendavaks murekohaks tõusnud kiirelt suurenev Euribor. Eestis on kodulaenu võtnud enam kui viiendik leibkondadest ja reeglina on tegemist inimestega, kes ka kõiksugu kaupasid ja teenuseid suures mahus tarbivad. Lisaks tarbijahindade ja intressitõusule piirab eratarbimist aina enam ka inimeste kokkuhoidlikum käitumine. Kuigi tarbijakindlus on mullusest madalpunktist veidi kosunud, siis tegelik tarbijakäitumine on muutunud pigem konservatiivsemaks. Nii kahanesid jaemüügi mahud jaanuaris juba 7%, Kui eelmisel aastal silusid paljud majapidamised hinnatõusu varasemate säästude arvelt, siis nüüd on pangakontode kahanemine peatunud ja hoiused hakanud vastupidiselt suurenema. Ent ehk ongi praegu paras aeg senisest tarbimispeost veidi hinge tõmmata.

Mihkel Nestor

Majandusanalüütik