Täna kirjutab terve Eesti e-etteütlust. Kuusteist aastat tagasi esimest korda raadioeetrist kõlanud e-diktaadist on saanud traditsioon. Seda oodatakse, selleks valmistutakse, aasta-aastalt üha enam. Kuusteist aastat tagasi oli osalejaid alla kolmesaja, mullu pani oma kirjaoskuse proovile üheksa tuhat eestimaalast.
Kummaline, sest kes meist on lapsena armastanud etteütlust? Kirjandit, võibolla jah, ümberjutustust, kah võimalik, aga etteütlust? Oi ei! E-etteütlus on teinud peaaegu võimatut – pannud meid õigekirja armastama.
Kui Martin isaga Valimiskomisjoni jõudis, oli e-häälte ülelugemine juba alanud. Pisikeses umbses ruumis askeldasid patsidega poisid ümber mustade kastide ja on kuulda klaviatuuriklõbinat. “Isa, oleme me ikka õiges kohas?” küsib Martin Helme Mart Helmelt ettevaatlikult. “No kus me siis ei ole, kus me siis ei ole – vaata ise – mustad kastid on ju seal,” näitab vanem Helme käega toa keskele. “Noh, poiss, sinu etteaste!” Mart Helme lükkab poega õrnalt mustade kastide poole. Keegi ei paista neist välja tegevat. Noorem Helme köhatab. Kohe märkabki Helmeid vanemat tüüpi halli habemega mees, kes viipab käega, et tulgutagu lähemale. “Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tegi… Loe rohkem »
kui midagi kuulutatakse salajaseks , hakatakse infot varjama või tekkivad kahtlused, tuleb need probleemid avalikult ja selgelt hajutada, muidu usaldamatus ainult süveneb. estonija, estonija, estonija, triufaat võidu väljakul