Kas klassikalised suvepäevad on ajale jalgu jäänud?

reklaamitoimetaja

reklaam@le.ee

Foto: Pexels

Kas klassikalised suvepäevad on ajale jalgu jäänud?

Veel mõni aeg tagasi tähendas ettevõtte suvepäev üsna kindlat asja: bussiga linnast välja, päev täis mänge ja võistlusi, õhtul grill ning lõpuks pidu varaste hommikutundideni. See oli formaat, mis töötas – lihtne, arusaadav ja paljude jaoks oodatud.

Nüüdseks on olukord aga muutunud. Kuigi suvepäevad ei ole kuhugi kadunud, ei tekita need enam kõigis sama elevust. Mõni ootab neid endiselt, teine läheb pigem kohusetundest. Küsimus ei ole selles, kas suvepäevi on vaja, vaid millised need peaksid olema. Ootused on muutunud ning koos sellega ka arusaam heast ühisüritusest.

Artikkel jätkub peale reklaami

Klassikalised suvepäevad

Klassikalise suvepäeva loogika oli selge: vii inimesed linnast välja, pane nad koos midagi tegema, paku süüa ja lõpeta päev peoga. See kombinatsioon lõi kiiresti ühtsustunde ning pakkus vaheldust igapäevasele töörutiinile.

Selle formaadi tugevus peitus lihtsuses. Inimestel ei olnud nii palju alternatiive ega ka ootust, et iga üritus peab olema isiklikult tähenduslik või peegeldama ettevõtte väärtusi ja organisatsioonikultuuri. Piisas sellest, et sai kolleegidega väljaspool kontorit aega veeta.

Tüüpilised ettevõtte suvepäevad 2010ndatel nägid üldiselt välja umbes selliselt: saabumine puhkekeskusesse, jagunemine meeskondadesse, teatevõistlused või orienteerumine, seejärel saun ja ujumine ning õhtul bänd ja tants. Paljude jaoks oli see aasta üks meeldejäävamaid sündmusi.

Mis on muutunud?

Praegu konkureerivad suvepäevad millegi palju suuremaga kui lihtsalt ettevõtte teiste üritustega – need konkureerivad inimeste isikliku ajaga. Inimesed väärtustavad oma vaba aega rohkem. Nad ootavad, et ühisüritused toimuksid tööajast ning et tööandja korraldatud sündmused pakuksid päriselt väärtust.

Lisaks on viimase kümne aastaga muutunud ka üldine arusaam tööst. Paindlik töökorraldus, kaugtöö ja suurem iseseisvus on muutnud seda, kuidas inimesed oma aega ja energiat tajuvad. Kui varem oli ühine väljasõit haruldasem, siis täna ei ole “kontorist välja saamine” enam iseenesest piisav argument, et inimesed suvepäevadele registreerimisele tormi jookseksid.

Ollakse ka valivamad programmi suhtes, sest nagu kõigile ei maitse sama toit, ei soovi ka kõik samades tegevustes kaasa lüüa. Kui osa inimesi peab osalema ettevõtmistes, mis neile tegelikult ei sobi, tekib kiiresti tunne, et tegemist on kohustusega, mitte vahva võimalusega kolleegidega ühiselt aega veeta.

Suvepäevade programmi keskmes on töötajad

Üks selgemaid muutusi on vajadus valikuvabaduse järele. Inimesed ei soovi enam, et kogu päev oleks ette kirjutatud. Nad tahavad ise otsustada, kuidas oma aega veeta.

See tähendab, et hästi toimiv suvepäev pakub erinevaid võimalusi. Üks osa tiimist võib osaleda aktiivses tegevuses, näiteks seiklusmängus või sportlikus väljakutses. Samal ajal võib teine osa nautida rahulikumat tempot – istuda varjus, vestelda kolleegidega või lihtsalt puhata.

Näiteks võib olla ühel suvepäeval kolm eraldi ala:

  • Aktiivne tsoon (mängud ja sport)
  • Lõõgastusala (võrkkiiged, muusika, mobiilne kokteilibaar)
  • Loovtsoon (lihtsad töötoad ja ühistegevused)

Selliste alade tulemuseks on see, et inimesed saavad nende vahel vabalt liikuda ning igaüks leiab endale midagi. Kõik ei taha joosta teatevõistlust ja see on täiesti normaalne.

Ära alahinda pause

Kui varem oli keskmes päevakava, siis nüüd on fookuses kogemus ja emotsioon. See tähendab, et oluline ei ole mitte see, kui palju tegevusi päeva jooksul toimub, vaid millise tunde inimene endaga kaasa võtab.

Liiga tihe programm võib tekitada isegi vastupidise efekti. Kui päev on kellast kellani täidetud ja vaba aega napib, ei jää inimestel aega omavaheliseks suhtlemiseks, kogetu nautimiseks ega emotsioonide vahetamiseks.

Sisu, millel on päriselt väärtus

Meelelahutus on endiselt oluline, kuid sellest üksi ei piisa. Üha enam oodatakse, et suvepäev pakuks ka midagi sisukamat – olgu selleks uus kogemus, oskus või inspiratsioon.

Näiteks võib sportlike mängude kõrval toimuda kokanduse töötuba, kus valmistatakse koos midagi lihtsat, kuid huvitavat. Või lühike inspiratsiooniloeng, mis ei ole formaalne, vaid sobib suvise atmosfääriga, näiteks veelauatamise töötuba või kaasahaarav Elamusteenuste kokteilikoolitus.

Üks ettevõte lisas oma suvepäevade programmi töötoa, kus õpiti põnevaid kokteile tegema. Kokteilikoolitus Tartu maakonnas toimunud sündmusel oli üllatavalt populaarne, sest valikus oli nii alkoholiga kui alkoholivabade kokteilide valmistamine, et arvestada kõikide eelistustega. Inimesed said kohe midagi praktilist kaasa võtta ning kogemus oli sotsiaalne ja lõbus. Töötuba ei pea olema raketiteadus, teinekord piisab ka millestki pealtnäha lihtsast, aga see-eest põnevast.

Päris suhtlus sünnib loomulikult

Paljud klassikalised team-building-tegevused on üles ehitatud eesmärgiga inimesi lähendada. Paraku pole eestlased alati võõraste seltskonnas kõige suuremad sõnasepad ning need võivad mõjuda eesmärgile hoopis vastupidiselt, sest osalejad ei tunne end tihti neis sugugi mugavalt.

Tänapäeval väärtustatakse ja oodatakse rohkem loomulikku suhtlust. Parimad vestlused ei teki planeeritud harjutuste käigus, vaid spontaanselt – näiteks ühise laua taga, jalutuskäigul või õhtusel istumisel.

Seetõttu on oluline jätta programmi ka “tühja ruumi”. Aega, kus midagi ei ole ette nähtud, kuid just siis toimub kõige rohkem loomulikku suhtlust. Või panna ajakavasse lihtne matk või jalutuskäik, mis annavad võrreldes lärmaka võistlusega parema pinnase vestluse alustamiseks.

Sidus ja läbimõeldud elamus

Tänapäeval ei piisa ainult heast programmist. Oluline on kogu tervik – asukoht, visuaal, atmosfäär ja detailid. Eriline koht võib anda sündmusele täiesti uue mõõtme. Näiteks looduskaunis asukoht, kus tegevused toimuvad eri punktides, loob avastamise tunde. Samuti mängivad rolli detailid – valguslahendused õhtul, läbimõeldud istumisalad, visuaalne ühtsus.

Ka meelelahutuse kvaliteet on oluline. “Lihtsalt bändist” ei pruugi enam piisata, kui puudub terviklik kontseptsioon. Tasub mõelda ka üllatusesinejatele, vahepausidele ja vau-efekti loomisele. Viimase osas on palju võimalusi, sest nüüd on võimalik tellida kokteilikoolitus Tallinna ja Harjumaa piirest kaugemale, kas või Saaremaale või Pärnusse. Sama koolitusega on võimalik tellida ka show-baarmenid, kes teevad õhtu meeldejäävaks.

Tasakaal päevase ja õhtuse programmi vahel

Üks märgatav muutus viimaste aastate jooksul on suhtumine suvepäevade peo osasse. Kui varem oli õhtune pidu sageli sündmuse oodatuim osa ja keskpunkt, siis nüüd ei ole see enam ainus või peamine eesmärk.

Alkohol ei ole kadunud, kuid selle roll on muutunud. Üha enam pakutakse alternatiive – alkoholivabu kokteile, kvaliteetseid jooke ja läbimõeldud serveerimist. Fookus on pigem kogemusel kui kogusel. Samuti väärtustatakse rohkem järgmist päeva. Hea suvepäev ei tähenda enam seda, et hommikul on kõigil raske, vaid et inimesed tunnevad end ka pärast üritust koju naastes hästi.

Kokkuvõte

Suvepäevad ei ole minevik. Need on jätkuvalt olulised, kuid nende kontseptsioon on muutumas. Edukas üritus ei tähenda enam võimalikult tihedat programmi või kõige suuremat pidu, vaid seda, et inimesed tahavad päriselt kohal olla. Uus lähenemine keskendub valikuvabadusele, tähendusele, heaolule ja terviklikule elamusele. See ei tähenda, et vanad elemendid kaoksid, vaid neid kasutatakse teadlikumalt ja läbimõeldumalt.

Kui suvepäevad suudavad pakkuda tasakaalu vabaduse ja ühise kogemuse vahel, tekib midagi enamat kui lihtsalt üritus. Tekib tunne, et see aeg oli väärt kohalolu ja just see ongi tänapäeva suvepäevade kõige olulisem mõõdik.

Reklaam