Rahablogi: lapse rahatuleviku kujundab suures osas lapsevanem

Lääne Elu

info@le.ee

Liisi Kirch, rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator. Foto rahandusministeerium

Laste tuleviku tarbeks on üsna oluline, millised rahaga ümberkäimise oskused ja muster kodust kaasa saadakse.

Kuidas toimida, et laps saaks hea stardikapitali?

Kulutada oskavad kõik. Inimest, kes ütleks, et tal on raha üle ja ta ei oska sellega midagi teha, ei ole kerge leida. Raha, mis jääb niisama kontole ja mida kasutame eluaseme ja toidukulude katmiseks, kulub varem või hiljem lihtsalt ära.

Targemalt majandamiseks saab astuda teadlikke samme. Rahaasjus oleme oma saatuse sepad suuresti ise ning enamasti kujundame seeläbi ka oma laste tulevikku.

Lapsevanem kui eeskuju

Lapsed jälgivad oma vanemaid, kes on rahaharjumustega eeskujuks – rahaga ümberkäimise oskused ja muster võetakse kodust kaasa. Lapsed ju kopeerivad kõike, mida nad näevad meid ees tegevat. See on ka põhjuseks, miks iga lapsevanem võiks olla motiveeritud ka omaenda finantsotsuste ja rahatarkuse taset edasi arendama.

Mida teha?

Millised on siis peamised nipid, mida peaks täiskasvanu järgima, et oma rahaga paremini majandada ja ka eeskujuks olla?

Esmalt tuleb enda jaoks selgeks mõelda eesmärk ning oma mõtteid ka lapsega jagada. Kas tahan aeg-ajalt midagi suuremat osta? Kas soovin lihtsalt olla rahatargem? Või tahan pigem kindlustada oma tulevikku? See aitab ka keerulisematel momentidel paremaid otsuseid teha ja süstib motivatsiooni.

Ülevaade

Oluline on vaadata, kust raha tuleb ja kuhu see kaob. Kui see pilt endale ei meeldi, saab alati midagi ette võtta, et asja parandada. Näiteks, kui kulutused mingis suunas on liiga suured, tuleb vaadata üle oma igapäevaharjumused. Samuti, kui on näha, et rohkem säästa pole kuidagi võimalik, mõelda sissetulekute kasvatamise peale.

Meelerahufond

Alati tasub eraldi hoida nn mustadeks päevadeks mõeldud raha. Täiskasvanutel võiks seda olla vähemalt kolme kuu kulutuste jagu.

Nii on turvatunne, et saadakse hakkama igas olukorras, mille elu keerdkäigud võivad tekitada. Samuti saab olla kindel, et seda eeskuju järgides ei jää ka laps tulevikus hätta.

Mõistlik kulutamine vs tark kasutamine

Sealt edasi saab juba tulevikku kindlustama hakata ehk järjepidevalt igas kuus raha kõrvale panna, isegi, kui see summa on väike. Mõistlik on luua endale süsteem, mis ennetaks raha kogemata ära kulutamist, näiteks alustuseks teha teine, püsimaksega konto.

Näiteks, hetkel on peredele laekumas tuludeklaratsiooni alusel riigi poolt tagastatav raha. Samuti tõusid veebruarist lastetoetuse määrad. Olenevalt laste arvust peres, laekub võrreldes varasemaga rohkem 20 kuni 400 eurot kuus. Ka 20 eurot kuus on raha, mille võib kõrvale panna!

Loomulikult on igal perel väljaminekuid, mida on tarvis teha. Võib ju kaaluda lisaks saadud raha eest osta midagi tõeliselt vajalikku, mille soetamist on ehk vahendite nappuses eelnevalt edasi lükatud. Tulevikku silmas pidades on soovitus võimalusel siiski osagi lisasissetulekust kõrvale panna. Kasvõi koguda lastele oma elu alustamiseks kapitali. Siin on tähtis järjepidevus ja regulaarsus, nii kasvavad väikestest summadest suuremad.

Mida varem alustada, seda parem, et liitintress, kus teenitud intressid hakkavad omakorda intresse teenima, tööle saaks hakata. Inflatsiooniga korrigeeritud raha on ikkagi raha ja alati parem kui ümmargune null. Kui see raha saab tulevikus lapse esimese kodu sissemakseks või võimaldab valida õpingud välismaal, on see võit.

Investeerimine

Ka on mõistlik investeerida, juba seetõttu, et siis raha väärtus säilib või kasvab, kuid, eks investeerimisel tuleb arvestada oma riskitaluvuse ja valdkondlike teadmiste olemasoluga, samuti sellega, kui pikk on investeerimishorisont. Eestis saab investeerida ka väikeste summade kaupa, sealjuures mõistlike teenustasudega. Hea on teha raha kogumine ja kasvatamine enda jaoks lihtsaks ja regulaarseks.

Mõned võimalused:

  • LHV Kasvukonto või Swedbank Robur fondid, kuhu saab teha püsimakse, et raha sinna automaatselt liiguks
  • Grünfin fondid, mis on mõeldud inimestele, kes peavad jätkusuutlikkust investeerimisel kriitiliseks teguriks
  • Edasijõudnud võivad näiteks lapsele koostada oma portfelli aktsiate, võlakirjade ja fondiosakutega. Siinkohal ei soovitaks kasutada pankade pakutavaid koolifonde, sest need on kõrgete tasudega ja väikese tootlusega
  • Lapse enda sissetulekute olemasolul III pensionisammas. Kui lapsel ei ole ametlikke sissetulekuid piisavas mahus, ei saa küll tulumaksu tagasi, kuid samas on III sammas hea võimalus odavalt ligi pääseda indeksfondidele, mis on laiapõhjalised ning madalate tasudega.

Ka väike liigutus on parem kui mitte midagi

Harjumused, mis noores eas kaasa saadud, loovad meie tuleviku. Oluline on lapsele näidata, kuidas rahaga toimida, samavõrra aga majandamisest rääkida – selgitada kulusid ja kulutamist, rahapuhvri olemasolu vajalikkust jm. Kõik inimesed ja pered ei ole supermajandavad finantsasjatundjad ega valda kõrgtasemel investeerimise oskusi ning seda ei olegi vaja.

Esialgu piisab, kui rahaasjadest on ülevaade, tulud-kulud kontrolli all ning tekitatud harjumus igakuiselt kasvõi natuke kõrvale panna. Siis laps näeb, et rahaga ümberkäimine ja majandamine on planeeritud tegevus, millest on üldjuhul abi, et elus paremini finantsiliselt läbi lüüa.

Liisi Kirch

rahatarkuse koordinaator

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments