Värsked inflatsiooninumbrid kinnitavad, et keskpank peab selle kontrolli alla saamiseks intressitõusudega jätkama.
Euroala inflatsioon aeglustus
Lõppeval nädalal oli majandusuudiste fookuses inflatsioon ja sellest johtuvad keskpankade otsused intressimäärade tõstmiseks. Alustades inflatsioonist, siis värskete numbrite kohaselt tõusis euroala riikide keskmine hinnatase jaanuaris aastatagusega võrreldes 8,5%. Eelmise aasta detsembriga võrreldes tarbijahinnaindeks see-eest aga isegi pisut kahanes – 0,4%. Inflatsiooni aeglustumist põhjustasid ennekõike varasemast soodsamad energiahinnad. Kui detsembris oli energia mullusega võrreldes keskmiselt 25% kallim, siis jaanuaris kujunes hinnaerinevuseks 17%. Endiselt teevad Euroopa tarbijatele meelehärmi aga kallid toiduained, mille hind on aastaga tõusnud 14%.
Kuigi inflatsioon on justkui näitamas esimesi märke taltumisest, siis majandusanalüütikuid see väike langus ei veena. Nimelt jäi alusinflatsioon ehk tarbijahinnaindeksi muutus volatiilsete energia ja toiduaineteta samale tasemele kui detsembris – 5,2%. Niivõrd suurt alusinflatsiooni pole euroalal mõõdetud kunagi varem, mis tähendab, et majanduses püsib endiselt tugev surve hindade tõstmiseks.
Eesti inflatsioon on endiselt väga kiire
Kui euroala keskmine inflatsioon oli jaanuaris 8,5%, siis Eestis tõusis hinnatase kaks korda kiiremas tempos – 18,8%. Sedavõrd kiire hinnatõus oli mõneti üllatav, sest detsembris piirdus hinnatõus 17,6%ga. Täpsemad andmed tarbijahinnaindeksi kujunemise kohta avaldatakse peagi, ent võib oletada, et vähemalt osaliselt võis selle taga olla ka tarbijahinnaindeksi kaalude muutumine. Nimelt koosneb tarbijahinnaindeks ju kõiksugu kaupadest ja teenustest, mida majapidamised ostavad. Et eelmisel aastal kiirenesid enim energia- ja toiduainete hinnad, siis tõusis ka nende kulutuste osatähtsus keskmises tarbijakorvis. Samas oli elektri hind Nord Pool börsil jaanuaris aastatagusest lausa 30% ja TTF maagaasi hind Amsterdami börsil 13% odavam. Isegi kui madalam hind püsima jääb, siis võtab selle positiivse hinnamuutuse jõudmine tarbijateni läbi kaugkütte ja fikseeritud elektri- ja gaasipakettide aega.
Kindlasti soodustab hinnasurvet ka majanduse üsna soodne konjunktuur. Kuigi jaekaubanduse varasem kasv on vaibunud, siis on nõudlus endiselt veel tugev. Nädalavahetustel autodest ummistunud kaubanduskeskused ja viimseni täis restoranid annavad märku sellest, et olukord tööturul püsib hea. Sellistes tingimustes ei ole ettevõtetel raske ka hindasid tõsta.
Energia võib jälle kallimaks minna
Võtmemängijaks järgnevate kuude inflatsiooninumbri kujunemisel on energia. Üldiselt kipuvad analüütikud arvama, et praegune hinnatase on pigem soodne ja edaspidi võivad olulisemad energiakandjad nagu nafta ja maagaas kallineda. Alustades maagaasist, siis on hoolimata Vene gaasi puudumisest, kahanenud selle hind Amsterdami börsil alla 60 euroni MWh. Seda on põhjustanud kiire LNG gaasi sissevool Euroopasse, tarbimise vähendamine ja oodatust soojem talv. Paradoksaalselt kipub aga soodne hind seniseid edusamme tagasi keerama, mõjutades tarbijaid seda uuesti ostma hakkama. Ilma ootamatute sündmusteta tundub küll ebatõenäoline, et maagaas uuesti varasemaid hinnatippe hakkaks püüdma. SEB prognoosi kohaselt kujuneb maagaasi keskmiseks hinnaks sel aastal 85 eurot MWh.
Sarnaselt maagaasile on viimasel ajal olnud varasemast soodsam ka nafta, mille barrel on kaubelnud veidi üle 80 dollari juures barrelist. Siiani on nafta hinda all hoidnud Hiina ranged koroonapiirangud ja hirm globaalse majanduslanguse ees. Praeguseks on need tegurid aga muutumas, sest aina optimistlikumaid noote kõlab maailmamajanduse tuleviku osas ja ka Hiina on koroonaviiruse vastases võitluses valinud uue suuna. Seetõttu hakkab nafta hind tõusma, saavutades SEB prognoosi kohaselt 2023. aastal keskmise hinnataseme 110 dollarit barrelist.
Keskpangad jätkavad intressitõusudega
Et senised märgid inflatsiooni taandumisest pole olnud veenvad, siis ei jää keskpankadel üle muud, kui jätkata intressitõusudega. Lõppeval nädalal tegid seda ka kaks juhtivad keskpanka – USA föderaalreserv ja Euroopa keskpank – kellest esimene kergitas peamist intressimäära 0,25% ja teine 0,5%. Turgude jaoks ei tulnud need otsused muidugi üllatusena, sest keskpankurid olid oma plaanide kommunikeerimisel olnud väga selged juba varasemalt. Seejuures kinnitas Euroopa keskpank seekordsel kohtumisel, et laeva tüüritakse senisel kursil ja järgmist 0,5% intressimäära kergitust on oodata juba märtsis. SEB prognoosi kohaselt jääb see küll viimaseks sedavõrd suureks tõusuks ja keskpankurite maikuusel kohtumisel piirdutakse 0,25% intressimäärade tõstmisega. Nii kujuneks keskpanga hoiuseintressimääraks 3,25%, mis ennustab kõige paremini ka tavatarbija jaoks olulist Euribori määra. Usutavasti saab sellest punkt, kus keskpank ka peatub, sest inflatsiooni allasurumise kõrval on oluline silmas pidada, et Euroopa majandust päris ära ei lämmatataks.
Suurem osa Euroopa riike toetab oma ettevõtteid ja elanikke läbi energiatoetuste, sest hinnatõusu ja inflatsiooni peamine põhjus on kõrged energiahinnad ehk tekitades odavamat energiat väärtusahelate alguses, siis kõrge hinnatõus ei kajastu äärmusena toote või teenuse lõpphinnas. Meie nn pangaspetsialistide ja poliitikuteni lihtsad majanduse seaduspärasused ei jõua või ei ole mõistust arusaamiseks, sest kõrged energiahinnad on nagu liitintress, mis paisuvad lõpphinda kordades kõrgemalt, kui olemasolev inflatsioon. Võrreldes nüüd teisi riike, siis need kes vähem toetavad, siis nendes on ka inflatsioon kordades kõrgem. Intresside pideva tõstmisega tapetakse ära tuleviku majanduskasv, samas (laenu)intresside tõus on puhas kasum Eesti pankadele. Deflatsiooni ka ei tahaks,… Loe rohkem »
enne valimisi tulebki vaadata mis erakond midagi reaalselt on ära teinud elu kalliduse vastu. Ei tuli TVst, et kõige populaarsem peaministrikandidaat olevat kallas….kas tõesti valitakse jälle sama ??? Kas inimesed pole midagi õppinud või mis neil viga on???
keegi inflatsiooni peale kuriteo kahtlust ei esita, õudne mis siin riigis toimub