Kas mõistlikum on elukohta üürida või osta? 

Eestlased on läbi ja lõhki kinnisvarausku rahvas. Kui päris oma kodu veel pole, tiksub see kuskil kuklas unistusena. Kui isiklik kodu juba olemas, mõlgutatakse mõtteid ikka uuemast või suuremast eluasemest. Majanduse jahenemine ja kallinenud laenamine on aga taas päevakorda tõstnud küsimuse, kas mõistlikum on kodu osta või üürida.

Üldiselt on välja kujunenud muster, et noored asuvad esialgu elama üürikorterisse. Suure tõenäosusega nad ka vahetavad seda mõned korrad ning kui on saavutatud teatud stabiilsus nii üldises elukorralduses kui ka majanduslikus mõttes, hakatakse mõtlema oma isiklikule kodule. Mõistagi on ka neid, kellele meeldibki üüripinnal elada aegade lõpuni, aga on ka neid, kes vanematekodust välja kolides end kohe isiklikku korterisse sisse seavad. Mõlemal juhul leiab erinevaid pooltargumente.

Üürimise eelised:

• Lihtsam elukohta vahetada. Üürilepingu saab mõistliku etteteatamise ajaga lõpetada, kui mingil põhjusel tekib soov või vajadus elukohta vahetada. Olgu selleks siis elujärje paranemine või pere suurenemine ning sellest tulenev soov suurema kodu järele. Elus võib alati ette tulla ka keerulisemaid perioode, mil tekib vajadus vahetada eluase soodsama vastu. Samuti on harjunud noored palju reisima või isegi ajutiselt välismaal elama ning sellisel juhul on palju lihtsam oma kehtiv üürileping lõpetada, et mujal elades mitte tühja maksta.
• Pole vaja suurt alginvesteeringut. Peamine põhjus, miks paljud noored esialgu üürikodu kasuks otsustavad on see, et selleks ei ole vaja väga suurt alginvesteeringut. Tihti on üürikodud ka sisustatud ning sissekolimiseks koheselt valmis, seega jääb ära suurem väljaminek mööbli ja tehnika peale. Otse koolipingist tulles pole noortel enamasti kogutud kodulaenu võtmiseks vajalikku sissemakse summat. Vahel aitavad noori iseseisva elu alustamisel vanemad, mõnikord on noortele avatud juba varases eas kogumis- või investeerimiskonto oma esimese kodu ostmiseks, kuid enamjaolt hakatakse alles peale hariduse omandamist ise elatist teenima ja omafinantseeringuks raha koguma.
• Jooksvad kohustused on väiksemad. Seda nii rahalist kui ka isiklikku panust arvesse võttes. Korteri remondi ja tehnika toimimise eest vastutab vara omanik ehk üürileandja. Samuti vastutab ta siis, kui vara saab välistegurite tõttu kannatada (nt veekahjustus, tulekahju jne).

Kodu omamise eelised:

• Oma kodu on ikka oma kodu. Isiklik elupaik pakub mitmes mõttes turva- ja kodutunnet. Selle saab teha täpselt enda nägu sõltumata üürileandja plaanidest ja nõudmistest. Seal on lubatud seinu värvida, auke puurida, koduloomi pidada jne.
• Investeering enda, mitte kellegi teise tulevikku. Pelgalt väljaminekuid silmas pidades pole ju vahet, kas maksad igakuiselt kellelegi renti või pangale laenu tagasi, kuid isikliku kodu eest tasudes investeeritakse ka enda tulevikku. Seevastu üürikodu eest tasudes vähendatakse kellegi teise pangalaenu või suurendatakse tema sissetulekut. Oma kinnisvara soetamine on aga üks levinumaid investeeringuid. Üldiselt kinnisvarahinnad ka kasvavad ajas ja kui seda kaugemas tulevikus müüma hakata, on suur tõenäosus, et selle müügihind on ostuhinnast kõrgem. Lisaks on üüriturul nõudlus suur ja sellest tingituna kodulaenu igakuised maksed sarnase väärtusega eluaseme eest sageli väiksemad kui üürimaksed.
• Võimalus üüritulu teenida. Soovi ja võimaluse korral saab oma isikliku kinnisvara hoopis ise välja üürida ja seeläbi üüritulu teenida. Seda näiteks juhul, kui kolitakse välismaale, omatakse mitut eluaset või ollakse laenuvaba ning soovitakse uus kodu soetada.

Catlin Vatsel

LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht