Üks töötaja räägib pidevalt, et temaga on käitutud ülekohtuselt ja talle on põhjustatud kannatusi, mistõttu ei saa ta oma tööd teha. Mida saaksin tööandjana teha olukorra lahendamiseks?
Töösuhetes võib juhtuda, et töötaja kirjeldab tööandjale või kolleegidele temaga aset leidnud ülekohut ja kannatusi. Süüdlaseks peetakse tihti tööandjat ja/või kolleege. Sageli ei julge inimene küsida ka selgitusi või teha ettepanekuid olukorra lahendamiseks, vaid keskendub temaga toimuvale ja näeb end süütu kannatajana. Sellisel juhul ei pruugi olla tegemist töökiusuga, vaid olukorraga, kus töötaja on võtnud ohvrirolli ja mille lahendamine on tihti töötaja enda käes. Tuleb mõista, et iga ühekordne arusaamatus või tüli töökeskkonnas ei ole üldjuhul töökiusamine.
Kui on kahtlus, et töötaja on võtnud ohvrirolli, tuleks temaga kindlasti rahulikult rääkida, et teha selgeks, milles on tegelikult mure ja kuidas saaks ühiselt olukorra lahendada. Võta aega ja kuula töötajat, selgitades samas ettevõtte väärtusi ja ootusi töötajale. Püüa aru saada, kas inimene on võtnud ohvrirolli või on tal tõsine lahendust vajav mure.
Kindlasti tuleb olla kannatlik ja hoiduda vaidlustest, süüdistamisest ja kritiseerimisest. Vajadusel tuleb arutellu kaasata ka teisi töötajaid ja püüda ühiselt leida lahendus. Ohvrirollis inimese jaoks on see mõnes mõttes mugav olukord – ta ei pea midagi ise tegema, kuid saab kolleegidelt kaastunnet, abi ja toetust. Ka töötajal endal tuleb võtta vastutus olukorra parandamiseks. Võti peitub koostöös. Toeta ohvrirollis olevat töötajat, kuid ta peab õppima võtma vastutust, väärtustama end tööandja ja kolleegide jaoks, endast rohkem lugu pidama ja vajadusel end kehtestama. Vajadusel saab abi ka spetsialistidelt, näiteks psühholoogilt.
Kui olukord on aga tõsisem ja esineb töökiusu, tuleb tööandjal sellega kindlasti tegeleda. Töökiusamise mõiste ei ole üheselt defineeritud, kuid see saab tihti alguse omavahelisest võimuvõitlusest ning muutub kiusamiseks siis, kui üks pooltest on pandud teise vastu nõrgemasse positsiooni. Positsiooni nõrgestamise eesmärk on jätta ohver ilma sotsiaalsetest kontaktidest teiste töötajatega ja lõpuks ta töökeskkonnast tõrjuda. Töökiusamine tähendab eelkõige korduvat ebameeldivat või alandavat kohtlemist nii, et töötajal on raske end selle vastu kaitsta. Kui omavaheline läbirääkimine ei too soovitud tulemusi, saab olukorra lahendamiseks pöörduda ka töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Tööinspektsioon
