Veiko midagi nagu teab, aga Helgil pole asjast halli aimugi! Kuhu ja kuidas paigaldada vinguandur?

Juba selle aasta algusest peab vingugaasiandur olema kõigis kodudes, kus sooja annab ahi või mõni muu tahkel kütusel töötav küttekeha, kuid hämmastaval kombel pole paljudel siiani aimugi, kuhu ja kuidas see elupäästja panna. Teeme teema ekspertide abiga selgeks ning kui sellest ka abi pole, siis tuleb käituda nii nagu Tallinnas elav proua Helgi.

Kas tead kuhu andur panna?

Lilleküla elanik Veiko (52) arvas, et vingugaas on õhust raskem ja liigub kõigepealt põrandale. “Ma ei kujuta ette, kuidas vinguandurit paigaldada,” tunnistas ta. Mehe kodus on küll tahkeküttega seade, kuid andurit pole ta veel paigaldanud. “Teame, millal siibrit kinni panna,” lisas ta.

Põhja-Tallinnas elav Taavi (34) tunnistas, et on meediast kuulnud erinevaid võimalusi vinguanduri paigaldamiseks, aga ei ole kunagi õieti aru saanud, milline neist õige on. Kes on soovitanud panna andurit lakke, kes seinale. Ja millisel kõrgusel seade kõige paremini töötab?

Kui ise ei oska, siis tuleb teha nii nagu Tallinnas Mustamäel elav Helgi (83), kes paigaldas korterisse Nublu suitsu- ja vingugaasianduri alles paar kuud tagasi. Vanaproual olid abiks spetsialistid, kes töö tema eest ära tegid. Üksi elav Helgi tunnistas, et ise poleks ta paigaldamisega hakkama saanud.

Kuidas surmav gaas tekib?

Suurbritannia Hulli ülikooli keemiaprofessor Mark Lorch on teinud hiljuti põhjaliku ülevaate, kus märgib, et süsinikmonooksiid ehk vingugaas tekib siis, kui kütust ei põletata õigesti. “See juhtub sageli siis, kui puidu- ja söetuli jäetakse hõõguma või bensiini-, gaasi- ja petrooleumiseadmeid (nt boilerid) ei hooldata korralikult.”

Siiski ei saa eeskujulikule kütteseadme kasutamisele, hooldamisele ega oma kütmisoskustele lootma jääda. Kui vingugaas tuppa tekib, siis on ta ka surmav. “Vingumürgistust saab aga kergesti vältida,” märkis professor ja soovitas selleks vingugaasiandurit.

 Kuidas ja kuhu andurit paigaldada?

Päästeameti andmetel sõltub vingugaasiandurile sobivaim koht mitmest tegurist: kütteseadme tüübist, ruumide planeeringust, ventilatsioonisüsteemist, inimeste tavapärasest paiknemisest ruumides ja ka ümbritsevast keskkonnast.

Sama kinnitas Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu tegevjuht Margus Oberschneider. Tema sõnul tuleb anduri paigaldamisel lähtuda eelkõige kasutusjuhendist, sest ainult nii saad olla kindel, et seade töötab ja annab ohust õigel ajal märku.

“Üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, kuna seade näitab vaid anduri juures levivat CO taset,” rõhutas Oberschneider. Kui vingugaasi võib tekkida teisteski ruumides, siis tuleks ka sinna andurid paigaldada.

“Suurema kaitse saavutamiseks soovitatakse paigaldada vingugaasiandur mitmekorruselise elamu igale korrusele,” selgitas Oberschneider. “Kui kodus on vaid üks andur, siis peab tagama, et häiret oleks kuulda ka teistesse tubadesse.” Näiteks võib suletud uks takistada magaja ärkamist häiresignaali peale.

“Et olla täiesti kindel, et te olete kaitstud, soovitame  valida nutika anduri, mis edastaks reageerijatele signaali, sest kui korraga tekib palju vingugaasi, siis võib teie enesetunne muutuda kiiresti halvaks ja võite kaotada teadvuse,“ ütles G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.

Vingugaas on õhust kergem

Vingugaasi levimisel ruumis on Oberschneideri sõnul palju muutujaid. “Kuna vingugaas tekib põlemisprotsessi käigus, on see ümbritsevast õhust kuumem ja veidi kergem, mistõttu liigub esialgu üles lae poole,” kirjeldas ta. “Jahtudes hakkab ta segunema ümbritseva õhuga ja jääb õhku kihiti hõljuma.”

Kütte- või gaasiseadmega ruumis peab olema tagatud hea õhuvahetus. “Vajaliku õhu juurdevoolu tagamiseks paigaldatakse tahkekütusel töötava kütteseadmega ruumi välisseina värskeõhuklapp,” sõnas Oberschneider.

Lisaks tuletas ta meelde, et vingugaasi tekke vältimiseks ei tohi ahjusiibrit liiga vara kinni panna. “Õige sulgemise aeg on siis, kui söed enam ei hõõgu ja on kattunud musta kihiga.”