Eile kinnitasid tööandjate ja ametiühingute keskliidud järgmise aasta miinimumpalga – 725 eurot. Koos järgmise aasta töötasu miinimumiga soovivad keskliidud ka, et töötasu alammäär oleks lahti seotud maksudest ja tasudest, näiteks lasteaia kohatasust või omavalitsusjuhtide palgast.
On irooniline, et täpselt samal päeval võttis Haapsalu volikogu vastu otsuse, et Haapsalu lasteaedade kohatasu on kuus protsenti eelneva aasta alampalgast. Tegelikult on Haapsalu lasteaedade kohatasud olnud alampalgaga seotud viimased neli aastat ja eilne otsus oli mõeldud vaid elu lihtsamaks muutma. Varasem otsus kehtestas kohatasu igal aastal uuesti, edaspidi on põhimõte küll sama, kuid otsust enam igal aastal vastu võtma ei pea.
Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et kohatasu peab lähtuma konkreetsest alusest. Keskliidud aga leiavad, et lasteaia kohatasu alampalgaga sidumine on omavalitsusjuhtidel vaid kergema vastupanu teed minemine, sest see kindlustab vaidlusteta iga-aastase tasu tõusu. Iga-aastase tõusuga on juhtunud suurema kärata see, et 2019. aastal Haapsalus sõimerühma läinud lapse kohatasu on kooli minnes peaaegu kahekordistunud ja Ridala lastel kolmekordistunud.
Aastate eest põhjendati tasu alampalgaga sidumist sellega, et ka paljudes teistes omavalitsustes on alampalga järgi tasu määratud. Nüüd, kui Eesti kaks suuremat linna – Tallinn ja Tartu – on loobunud kohatasu sidumisest alampalgaga, ei ole Haapsalul plaanis sellega kaasa minna. Tahtmatult jääb tunne, et nii eilne otsus siduda igavesest ajast igavesti tasu alampalgaga on oma elu lihtsamaks muutmine.
Aastate jooksul on tasude ja palkade alampalgaga sidumine vähenenud. Ammu enam ei ole alampalgaga seotud trahvid, sellest aastast ei ole alampalgaga enam seotud ka lapsele makstav elatis. Selle seotusega oleks keeruline elatist maksta ka keskmist palka saaval vanemal kahe või kolme lapse eest.
