Sel aastal on Eesti elanikele valmistanud suurt muret küttekulude aina kasvav trend. Selle valguses on mõistlik üle vaadata võimalused, kuidas küttekoldeid efektiivsemalt kasutada ja ühtlasi pöörata tähelepanu turvalisusele.
Gjensidige kindlustus on pannud kokku mõned näpunäited, kuidas külmal aastaajal küttekulusid kontrolli all hoida.
Madalam toatemperatuur – rohkem kokkuhoidu
Inimesed, kes kasutavad oma kodu kütmiseks puitu, pelletit, gaasi või individuaalselt juhitavaid süsteeme, saavad oma maja soojustaset ise mõjutada. Oodatav küttehindade tõus valmistab peavalu paljudele. “Mures on kindlasti ka need korteriomanikud, kelle eluruume köetakse keskküttega ning paigaldatud kütteradiaatoritel puudub mehaanilise ventiiliga termostaat. Kuigi võib tunduda, et keskküttega korterite omanikel on külmematel kuudel piiratud kontroll küttearvete üle, pole see tegelikult võimatu,“ tõdes Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev.
Üks kokkuhoiu võimalus on ühtne initsiatiiv soojussõlme küttetemperatuuri alandamiseks. “Temperatuuri alandamisel vaid ühe kraadi võrra on kokkuhoid ligikaudu 5% küttekuludest, mis pikemas perspektiivis peegeldub ka väiksemates küttearvetes. Siiski tuleb meeles pidada, et eelkõige tuleb mõelda oma tervisele ja enesetundele, mistõttu ei tohi mingil juhul temperatuuri liigselt alandada,” rääkis Nikolajev.
Elektriline termostaat on suurepärane abimees soojuse säästmisel
Kui termostaati pole koju veel paigaldatud, siis tasuks kaaluda selle ostmist. Võimalusi on erinevaid, kuid tavaliselt on eluruumid varustatud mehaanilise ventiiliga termostaadiga, mis paigaldatakse igas toas eraldi radiaatoritele. Seda tüüpi termostaadiga saab seadistada igas toas soovitud temperatuuri, kuid samas võtab ruumide soojenemine rohkem aega. Kuna reguleerimine toimub käsitsi, unustatakse see aga sageli ära.
Tänapäeval on saadaval lai valik elektroonilisi termostaate. Erinevalt mehaanilistest on need termostaadid täpsemad ja ka tõhusamad, kuna võimaldavad temperatuuri juhtida kuni 0,1 kraadise täpsusega. Sellise termostaadiga saab igasse tuppa ka oma äraoleku ajaks või ööseks programmeerida kindla temperatuuri, mis vähendab oluliselt küttekulusid.
Termostaati saab reguleerida olenevalt ruumi kasutusest. Majast lahkudes saab temperatuuri alandada kahe-kolme kraadi võrra. Sama saab teha ka magamistoas, et öösel magades oleks tuba jahedam või muutes näiteks elutoa soojemaks selleks ajaks, kui veedate seal kõige rohkem aega.
Tihendage akende, uste ja põrandate vahed
Olenemata eluruumi tüübist on oluline jälgida, et see oleks soojustatud ja eluruumides ei oleks tarbetuid avausi, mille kaudu soe õhk välja pääseks. See probleem esineb kõige sagedamini vanade puitakendega majades. Võimalikud õhupraod saab sulgeda kummitihendite abil, liimides need aknaraami siseküljele ja vajadusel mööda klaasi.
Sarnaselt akendele võib ka ukse kaudu tulla tuppa külma õhku. Ukse lähedale saab panna vaiba, mis peatab õhuvoolu. Kontrollige ka ukse servi. Kui tunnete, et külm õhk pääseb tuppa läbi ukseava, siis võib kasutada samu kummitihendeid, mis akende puhul.
Soojakadu peaks jälgima ka vana puitpõrandaga majaomanikud, sest laudadesse võivad ajapikku tekkida praod. Selle põhjuseks võib olla muutused eluruumi õhuniiskuses, olenevalt aastaajast ja toatemperatuurist. Praod on soovitatav täita, et hoida ruumi soojustaset. Nende tihendamiseks saab kasutada elastset pahtlit, mis jätab puhta tulemuse. Kui tunned toas ikka külma õhku, tasub kaaluda uute akende, uste ning põrandate soojustamist.
Tuuluta oma ruume targalt!
Et mitte kogu toasoojust kaotada, on oluline mitte jätta aknaid tuulutusasendisse. Kui on soov ruume ventileerida, on tõhusam aknad lühikeseks ajaks täielikult avada. Nii pääseb värske õhk kiiremini tuppa ja radiaatorid ei pea tarbetult soojust tootma.
Kui aknad on suletud, saab kardinatega pidurdada soojakadu ja külma sissetungi. Kardinad on hea viis kodu soojana hoidmiseks, aga tuleb jälgida, et need ei kataks liialt radiaatoreid. Pimendavate kardinate ostmine on hea viis kodu soojakao vähendamiseks.
See lühiajaliselt temperatuuri alandamisega energiakokkuhoiu jutt ei ole pädev. Nimelt on massiivsetel objektidel (mida maja konstruktsioon ja seal paiknevad esemed on) üsna suur soojusmahtuvus, mis omakorda tekitab üsna suure soojusinertsi. Seega lühiajalisel alandamisel pole mõtet, temperatuuri tõstmiseks tuleb jahtumisel kuluv energia uuesti taastada.
Aga kes aitab ahjuküttega elanikke, kui üks ruum puid maksab 120 .- ja osta tuleb 10 m2 ,sellest ei räägita üldse. Arvan, et puudele tuleb panna piirhind. Soovitan ka puude ostjatele maksuametile teatada ostusumma, sest ka nemad peavad maksma tulumaksu, ehk muutuvad väheke leebemateks.
Ei tea, kes see tark oli,kes sellise artikli kirjutas. Need on vanad tõed, mida teab iga normaalne inimene, aga praegu püüab igaüks targutada. Fakt on see, et valitsus ei tahagi midagi ette võtta, ainult targutab.Reforme küll ei tasuks enam valida, võibolla parempoolseid.
Kui sellist kelbast kirjutada siis muidugi oma nime alla ei kirjuta!
Mulle soovitas kajakallas 3x pakettaknaid kleepida, soojustagastusega sundvendi vålja lülitada ja maakütte asemel kivisütt…Mina soovin kajakaldale et ärgu pesku ennast iga päev ja peldikupaberi asemel kasutagu näppu…
Pildista soojuskaameraga ja sa üllatud, millises sõelas elad, ka nn 3x pakettaken!
ülalpool loetud möla läheb maksma tuhandeid, odavam tuleb kalli elektriga kütta, sest küll kaja avitab või loota kliima soojenemise peale, aga rohehulludega tuleb meil lõpp nii või naa
”Nöör on kõige efektiivsem vahend hädasolijatele.” K.Kallas.
Piinlik lugeda lollusi.
reegel, ära küta, teine ära küta üldse, kolmas , päeval ela kaubanduskeskustes, neljas sokuta ennast naabri juurde elama, kasuta kodutute öömaja, kuues, võta üheotsa pilet aafrikasse
Vaimukas