Hinnakasv jätkas augustis kiirenemist, sest maagaasi ja elektrihinnad püstitasid uusi rekordeid. Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv augustis aastaga 24,8%. Poole hinnakasvust põhjustasid energiahinnad, sh elekter, mis kallines aastaga 206% ja maagaas, mis kallines 244%.
Toidutoormete ja tootmiskulude kallinemine kandub üha tugevamalt üle toiduainete jaehindadesse. Toiduainete hinnakasv kiirenes augustis 21%ni. Toiduained on Eestis kallinenud siiski mõnevõrra aeglasemalt kui teistes Balti riikides. Üheks põhjuseks võib olla tugevnev konkurents, mida on soodustanud Lidli kaubandusketi sisenemine Eesti turule. Toiduainete hinnakasvus on Balti riikides näha erinevusi, sest piimatoodete hind on meil suurenenud märksa aeglasemalt, kuid kalatoodete oma märksa kiiremini. Toiduainete edasist kallinemist võib põhjustada Lõuna-Euroopas tänavuste liiga kuumade ilmade tõttu vähenenud saagikus.
Teenuste hinnatõusu peamiseks põhjuseks on olnud väga suur nõudlus. Turismisektor on koroonapiirangustest vabanemise järel elavnenud ning majapidamised saavad reisimiseks kasutada varem kogutud sääste. Turismiettevõtete kulud on kasvanud seetõttu, et palgakasv on turismisektoris muutnud väga kiireks ning näha on ka kütuste hinnatõusu kandumist transpordihindadesse. Üüriturg on koroonakriisi järel samuti madalseisust väljunud. Juulis tõusid üürihinnad Eestis 29%, mis on suurim kasv euroala riikide hulgas.
Kuna Eesti majanduse kasvutempo on aeglustunud, on ettevõtetel järjest raskem hindu tõsta. Kiire palgakasv ja kõrged energiahinnad põhjustavad ettevõtetele tugevat kulusurvet. Aasta lõpus hinnakasv aeglustub, sest valitsus plaanib kodutarbijatele hüvitada osa energia maksumusest.
on mures , vaesekesed
Eesti Pank on juba ammu muutunud mugavus-asutuseks selle töötajatele. Kasu pole Eesti rahval kopika eestki. 80% selle töötajatest võiks homnepäev vallandada, ilma, et keegi seda märkakski.
Majanduslangust ei tule, tuleb negatiivne majanduskasv.
Raha ahnus on meie riigis totaalne, eestlane on nii nurka surutud kui vähegi võimalik, ja läheb veel hullemaks….
Ega see Eesti Pank muud saagi teha kui meile aeg-ajalt teatada kas majandus õitseb või kiratseb, mingit muud funktsiooni neil ju pole. Rahaasju ju juhitakse mujalt. Ainult sellest ei saa aru milleks on vaja sinna asutusse hulk kõrgepalgalisi muidusööjaid.
Eesti Pank koos oma 300+ kõrgepalgalise töötajaga onngi selleks,et informeerida meid naiivseid ullikesi elukalliduse tõusust.Kui juba nii soliidne asutus hõiskab optimistlikult “läheb veel hullemaks” siis võtab südame kohe päris soojaks !
Ja mis siis , mina pean ikka oma töövõimetus rahadega toime tulema .