Kooliraamatukogud hääbuvad raha- ja ruumipuuduses

Haapsalus kolme miljoni euro eest remonditava algkooli uude raamatukokku mahuvad küll õpikud ja raamatukoguhoidja töölaud, kuid lastele ja lasteraamatutele seal ruumi ei jätku.

„Oi jumal!” hüüatas Haapsalu algkooli raamatukoguhoidja Helju Elmik küsimuse peale, kui suur uus kooliraamatukogu tuleb. Kaks aastat tagasi kolis algkool remondi ajaks asenduspinnale, kus raamatukogu on neli korda suurem kui algkoolis endas. Nende kahe aasta kohta ütleb Elmik, et luksus.

Enne remonti asus algkooli raamatukogu keldris umbes 40 m² suuruses pugerikus. Pärast remonti jääb see endiselt keldrisse, kõrvaltuppa, kus ruumi on veelgi vähem. Algkooli raamatukogu 5000 lasteraamatut sinna ei mahu. Haapsalu algkooli direktoril Malle Õiglasel ei jää üle muud, kui käsi laiutada – raamatukogu oli juba enne tilluke, aga nüüd… „Seinu ma nihutada ei saa,” ütles Õiglas. Ainsa võimalusena näeb Õiglas laiemat tupikkoridori, kuhu panna riiulid, kust lapsed raamatud kätte saavad.

„Kui nad seal koridori peal on, kas see laps seda tagasi toob või valida oskab,” ohkas Elmik. Kahe aastaga on Elmik ära teinud hiigeltöö. Esiteks jõudis Haapsalu lasteraamatukogust algkooli omasse regulaarselt uuem lastekirjandus, mida kooliraamatukogu ise osta ei jaksa – see toodi laenuks, aga lapsed said lugeda. Teiseks kandis Elmik 5000 teost raamatukogude e-kataloogi. Viimane riiulitäis teabekirjandust ootab järge, aga üle 20 aasta raamatukogutööd teinud Elmik andis alla – pole mõtet, kui tuleb ahtale pinnale tagasi kolida. Algkooli keldris asuvas tillukeses raamatutoas ei tahtnud lapsed eriti käia ja vaevalt nad edaspidigi tahavad. Kaks viimast aastat aga on Elmiku ümber keenud elu – lapsed tulevad iga vahetunni ajal, loevad üksteisele ette, võtavad raamatuid. „Eriti pisemad, 1.–3. klassi omad,” ütles Elmik.

Laenutuste hulk on kahe aastaga kasvanud drastiliselt – esimesel aastal kolm, teisel tervelt neli korda. Keldris laenutas Elmik paarsada, tänavu üle 800 raamatu aastas. Lasteraamatukogust toodud uuemate lasteraamatute tuules on lapsed hakanud ka vanemaid raamatuid ja lastekirjanduse klassikat lugema.

Paari nädala pärast paneb varem algkoolis mitukümmend aastat õpetajatööd teinud 72aastane Elmik ameti lõplikult maha. On nagu on, aga kahe viimase tööaasta üle Kuuse tänaval on Elmik õnnelik. „Siin oli ikka luksus. Ela nagu või sees. Tuled siia, õhku kui palju, ei ole akna taga hall kivimüür,” ütles Elmik. Mõelnud viivu, lisas ta: „Nii ta on. Tehakse koolimajas suur, uhke remont, aga raamatukogu jaoks ikka ruumi ei ole.”

Samade sõnadega võttis Lääne Elu vastu Haapsalu põhikooli raamatukoguhoidja Mare Rand. Paari aasta eest valminud nüüdisaegses koolis ei mahu õpikudki õieti hoidlasse ära. Kitsukest käiku mööda pääseb raamatukoguhoidja töölauani, mille taha vaevu istuma mahub. „Näete?!” hüüatas Rand. „Ruumi ei ole!”

Ilukirjandust laenutab Rand aatriumis – moodsas seinteta raamatukogus. Mõlemalt poolt treppidest käib päev otsa üles-alla terve kool, nn raamatukogu täidab vahetunnilärm ja hirmkõrgest klaaslaest lajatab lagipähe päike, mille eest raamatukoguhoidjat kaitses hiiglaslik, paari päeva eest üles pandud päevavari.

Kui Rand raamatukogu vanast koolimajast uude kolis, tuli tal laiali jagada või ära visata tuhandeid raamatuid, sest neid polnud kuskile panna. Laenutuste arv on võrreldes vana majaga langenud. Aastal 2019 laenasid Haapsalu põhikooli lapsed kooliraamatukogust 11 000 raamatut. 2020 septembris kolis kool uude majja, laenutuste arv langes 9500-le. 2021. aastal laenasid lapsed kõigest 8000 raamatut.

Need Haapsalu koolid ei ole erand. Läänemaa kooliraamatukogud ongi enamasti õpikute ja töövihikute hoidlad – pole ruumi, pole raha raamatukoguhoidjatele palka maksta ega lastekirjandust osta. Kooliraamatukogust leiab küll Eduard Bornhöhe „Tasuja”, aga Jaanus Vaiksoo „Kinga nr 39” seal ei ole.

Läänemaa koolijuhtidega rääkides joonistub troostitu pilt – raamatukoguhoidjad töötavad poole kohaga, sest rohkem pole ette nähtud, ja mõnesaja euro eest kuus. Keskmine kooliraamatukoguhoidja on kõrgharitud pensionil proua, endine õpetaja, või keegi, kes teeb raamatukogutööd millegi muu kõrvalt.

Raamatukogundust õppinud kõrgharitud kooliraamakoguhoidjat leida on võimatu. Läänemaa koolijuhtide sõnul on võimatu leida üldse kedagi, kui senine raamatukoguhoidja on ameti maha pannud. Nii sulguvadki kooliraamatukogud üksteise järel. Juba kümmekond aastat tagasi panid pillid kotti Martna ja Oru kooliraamatukogud. Suurem jagu Lääneranna valla koole on raamatukoguta. Koguta koolides tegelevad õpikutega õppejuhid või õpetajad. Lastekirjandus on maha kantud või antud külaraamatukogudele. „Kui raha napib, ei ole mõtet dubleerida,” nentis Oru kooli direktor Andres Kampmann. Mõte, et lasteraamatuid pole mõtet osta, on kokkuhoidlike ja vähese rahaga toimetama harjunud koolijuhtide seas juurdunud – kui linna- või külaraamatukogu on olemas, käigu lapsed seal.

„Tegelikult on suur vahe, kas raamatud on lastel käe-jala juures või kusagil kaugemal,” ütles Haapsalu lasteraamatukogu juht Jaanus Kõuts. Kaks aastat koostööd Elmikuga näitas, et uuem lastekirjandus kooliraamatukogus tõstab laenutuste hulka kolm-neli korda. Kahe aasta jooksul rändas algkooli raamatukokku ja tagasi 700 uuemat lasteraamatut. „Võiks ju arvata, et selle võrra käidi lasteraamatukogus vähem, aga nii see ei ole,” ütles Kõuts – ka lasteraamatukogus käisid lapsed rohkem. „See eksperiment tõestab, kui tähtis on kooliraamatukogu, kus on ka uuemat kirjandust ja pühendunud töötaja.”

Kool vajab raamatukogu

2018. aasta PISA testi tulemuste järgi kuuluvad Läänemaa lapsed funktsionaalse lugemisoskuse poolest maailma absoluutsesse tippu.

„Või tuleks öelda, et kuulusid, sest testi teinute koolitee algas üle kümne aasta tagasi. Siis olid Läänemaa kooliraamatukogud palju paremas seisus,” ütles Haapsalu lasteraamatukogu juhataja Jaanus Kõuts.

Kõutsi sõnul võiks eeskuju võtta rootslastest. Rootsi valitsus tellis aastal 2019 uuringu, kas ja kuidas toetab kooliraamatukogu lapse arengut. Uuringu vahearuanne avaldati 2021 ja järeldusi oli kaks – igas koolis peab olema raamatukogu ja seal peaks töötama erialase ettevalmistusega raamatukoguhoidja.