Kooliraamatukogud taanduvad õpikute ja töövihikute ladudeks. Viimasteta koolis ei saa, lasteraamatuteta saab. Lasteraamatud on koht, kust niigi rahapuuduses virelevad koolid kokku hoiavad. Pole mõtet dubleerida, kui needsamad teosed on linna- või külaraamatukogus. Peale selle – nagunii lapsed ei loe.
Lausest „lapsed ei loe” on saanud aksioom, väide, mis ei vaja tõestamist. Millegipärast on see postulaat just nüüdisaegses kooliarhitektuuris ajanud võrseid. Kui lapsed raamatuid ei loe ja raamatukogus ei käi, siis tuleb viia raamatud sinna, kus lapsed käivad, et nad hakkaksid lugema.
Paari aasta eest ehitatud Haapsalu põhikoolis just nii toimiti. Seinteta raamatukogu asub aatriumis, kust voorib päeva jooksul läbi terve kool. Kaks aastat seinteta raamatukogu on paraku näidanud, et see ei toimi. Lapsed ei ole hakanud rohkem lugema, vastupidi – nad loevad vähem. Tõsi, ka õpetajate hirm, et iga poisike haarab möödaminnes riiulist „Kevade” ja lajatab lapiti sellega teisele pähe, oli asjatu. Moodne avatud raamatukogu sai kahe aastaga hakkama millegi erakordsega – raamatud muutusid täiesti nähtamatuks.
Samal ajal laenasid Haapsalu algkooli lapsed raamatuid kolm ja neli korda rohkem kui kaks aastat tagasi, ja seda vanas nõukogudeaegses kolossis Kuuse tänavas, kuhu nad oma maja remondi ajaks koliti. Lapsed lugesid rohkem, sest raamatukogus oli ühtäkki nende jaoks ruumi. Oma majas ei olnud. Kuuse tänava raamatukogus ümbritses neid ka Haapsalu lasteraamatukogust laenuks toodud uuem lastekirjandus, mida kooliraamatukogud osta ei jõua.
Lause „lapsed ei loe” ei ole aksioom. Alati on olnud nii- ja naasuguseid lapsi. Aga et lapsed üleüldse saaksid lugeda, on vaja kolme lihtsat asja. Esiteks kooliraamatukogu, millel on seinad ümber. Teiseks võiks raamatukogus olla lasteraamatuid. Ja kolmandaks võiksid lapsed sinna ilusti sisse mahtuda.
Aga millega meie linnavalitsus tegeleb koos haridusametiga!
Täidab oma taskuid!!
Kahju linlastest 🙁
Liberalism välistab intelligentsuse.
Hoopis konservatism kehtestab raamid ja keelab vabamõtlemise. Jõuga pihku surutud raamatu piires lubatav teadmine kehtestab kontrollitava ja äärmiselt piiratud intelligentsuse.
Anarhia on lumpeni unistus, kus mingid reeglid ei kehti. Sellises maailmas pole kohta intelligentsusel. Liberaalne demokraatia on diktatuur.
Liberalism ei ole anarhia, vaid lähtumine peamistest inimõigustest ja vabadustest. Nende jõuga piirajad ehk enamasti äärmuslikud konservatiivid pannakse endiselt paika ja vajadusel ka trellide taha.
oleks, võiks, peaks, tuleks, aga kus te targutajad varem olite
Vaat asi selles, et varemalt pole keegi nendele targutajatele teada andnud, mis tuleb. Nüüd kui valmis hakkab saama, siis me alles näeme, mis olema saab. Ega linnavalitsus viitsi oma projekte kellelegi tutvustada, peale oma siseringi.