Viis bussifirmat pöördusid presidendi, ministrite ja transpordiameti poole, sest vähese rahastuse tõttu võib sügisest lõppeda tasuta bussiliiklus.
Probleemile tähelepanu juhtimiseks sulgevad viis bussifirmat tuleva nädala laupäeval ühe enda teenindatava riigi tellitud bussiliini.
Bussifirmad nõuavad, et riik hüvitaks neile liiniveo kahjumi, veokilomeetri hinna arvutamine peab reageerima muutustele iga kolme kuu järel ja avalike bussiliinide tulubaasi tuleb laiendada.
Viie bussiettevõtte avalik pöördumine
Riigi tellimusel korraldatav bussiliiklus on jõudnud kütusehindade kallinemise, ebapiisava rahastuse ja majadusolukorra muutumist mittearvestavate lepingute tõttu olukorda, kus senisel kursil jätkates seiskub sügisel tuhandetele eestimaalastele eluliselt oluline bussiliiklus Eesti linnade ja valdade vahel. Selle vältimiseks on tänastele probleemidele hädavajalik leida lahendus nüüd ja kohe. Probleemi olulisusele tähelepanu juhtimiseks peatavad pöördumise allkirjastanud bussiettevõtted ühiselt 11. juunil Harjumaal bussiliikluse ühel enda teenindataval riigi poolt tellitud bussiliinil.
Milles on probleem? Kütusehinna järsk tõus, mis algas juba 2021. aasta sügisest, on surunud bussifirmad nurka. Kui 2021. aasta mais maksis liiter diislikütust Eestis alla 1,2 euro, siis tänavu mais üle 50% rohkem ehk 1,85 eurot. Paljude busside kütuseks oleva surugaasi hind on aastaga ligi kolmekordistunud tõustes 0,89 euro tasemelt 2,49 euroni.
Transpordiameti väitel on kütusehinna tõusul üks positiivne mõju – inimesed sõidavad vähem autoga ja rohkem bussiga, maakonna bussiliinidel reisijate arv on kasvanud selle aasta I kvartalis võrreldes mullusega 26%. Seega – bussiliiklus on oluline, see vähendab autosid liikluses ja saastab vähem loodust ning on paljudele inimestele ka ainus kodunt liikuma saamise võimalus.
Positiivsete tulemuste kõrval on riik unustanud bussifirmad. Nimelt ootab riik, et bussiettevõtted teenindaksid bussiliine 2022. aastal endiselt sama raha eest, kui ajal, mil kütuseliiter maksis 1,2 eurot. Riigi tellimusel bussiveoteenust osutavatele vedajatele makstav kilomeetrihind on aastaga kasvanud kõigest 4-6%. Kuna piletitulu avalikel bussiliinidel ei ole, siis riiklik dotatsioon on bussifirmade ainus sissetulek.
Piltlikult öeldes on bussiliinide teenindamiseks sõlmitud lepingud pannud vedajad seisu, kus kütusehindade tõusu tõttu jätkub Tallinn-Jõhvi bussiliinil riigi rahast üksnes Rakvereni. Rakverest Jõhvi sõitmiseks peab bussifirma aga ise peale maksma.
Hea Riigikogu, valitsus ja ametnikud! Palun leiame lõpuks toimiva ja tulevikku vaatava lahenduse, mis lubab inimeste jaoks nii olulised bussiliinid tõrgeteta käigus hoida nii sügisel, talvel kui järgmisel kevadel. Esitame siinkohal viie bussiettevõtte ühised ettepanekud, kuidas kriisi võimendumist saab juba täna vältida:
1) Hüvitage bussifirmadele juba tellitud liiniveo kahjum – kokku 3 miljoni eurot
Kulud kütusele moodustavad märkimisväärse osa bussivedaja kuludest. Selle aasta märtsi lõpuks oli viie suurima maakonnaliine teenindavale bussifirmale kütusehindade kasvu tõttu aastaga kogunenud puudujääk ligi 1,9 miljonit eurot ning juuni lõpu seisuga on prognoositav summa juba üle 3 miljoni euro. See on summa, mille me maksame omast taskust, et inimesed üle Eesti saaksid sõita riigi tellitud liinidel.
17. mail saatsime riigile selge sõnumi – maakondlikud bussiliinid jäävad suvel seisma, kui kütusehinna erakorraliselt kiirest kasvust tingitud puudujäägi katmiseks lisavahendeid ei leita. Nädal hiljem teatas Transpordiamet, et on valmis ühekordse erakorralise meetmega eraldama kütusehinna tõusu katteks summa, mis katab vedajatele juba kogunenud puudujäägist vaid neljandiku. See ei ole õiglane ning seab tõsisesse ohtu paljudele Eesti elanikele hädavajalike liikuvusteenuste kestliku toimimise.
2) Veokilomeetri hinna arvutamise süsteem peab muutuma nii, et see reageerib muutustele majanduses operatiivselt, vähemalt iga 3 kuu järel
Oleme olukorras, kus elutähtis maakondlik bussiveoteenus ähvardab katkeda ajal, kui see on aina rohkematele Eesti elanikele vajalik. Sattusime siia seisu, kuna veolepingutesse kirjutatud hinna muutmise põhimõtted ei toimi järsult muutuvate kulude tingimustes. See on probleem, mida ei ole võimalik ravida ühekordsete erakorraliste rahasüstidega.
Enamikus bussiliinide teenindamiseks sõlmitud lepingutes toimub veokilomeetri hinna muutmine 6 kuu tagant võttes arvesse kuni poolteise aasta tagasuseid teenuse sisendhindu. Lisaks on ligi pooltes lepingutes seotud veoteenuse hinna korrigeerimine minevikus toimunud THI muutumisega ning ei võta seetõttu arvesse bussiteenuse osutamise tegeliku kulu muutumist.
Pole sugugi välistatud, et aasta jooksul näeme veel 3 või 4 eurost diislikütuse liitrihinda. Selleks, et tulevased kütusehinna raputused ei nõuaks teenuse säilitamiseks iga kord erakorralist ravi ühekordsete rahasüstidega, tuleb kõigis praegu kehtivates lepingutes üle minna põhimõttele, et veohinda korrigeeritakse iga kvartal.
Samuti tuleb bussiveoteenuse lepingutes loobuda THI kasutamisest veoteenuse hinna indekseerimisel ning võtta kasutusele ühistranspordi kuluindeks. Veoteenuse hinna indekseerimist tuleb vastavalt bussiveo kulu tegelikult määravate hindade muutumisele alustada pakkumise esitamise hetkest, mitte veo algusest. Bussifirmad ega ka majandusanalüütikud ei tea 12 kuud ette, milliseks kujuneb kütuse hind veo alguse hetkel.
3) Avalike bussiliinide tulubaasi tuleb laiendada
Loomulikult mõistavad allakirjutanud bussiettevõtjad, et eelseisvad aastad kujunevad Eesti riigi majandamisel tõeliseks väljakutseks ning raha ei teki maagiliselt Riigikogu saalis lisaeelarvete lugemise käigus. Selleks, et tagada maakondliku bussiliikluse jätkumine ja Eesti elanikele soodsad liikumisvõimalused, tuleb taastada bussitranspordi toimimiseks laiem tulubaas. Täna on puudu ca kolm miljonit – see on viisteist eurot iga bussiga sõitja kohta poole aasta eest.
Keerulistel aegadel on nõrgemas positsioonis Eesti elanikele tasuta või soodustingimustel liikumisteenuste säilitamine jätkuvalt ülimalt oluline. Selleks, et tehniliselt töökorras, ohutute ja mugavate bussidega maakonnaliiklus Eestis jätkuks tuleb aga riigil enda võetud kohustustega toimetulekuks kaasata piletitulu nendelt, kes seda maksta suudavad.
Lõpetuseks on oluline rõhutada, et plahvatuslikult kasvanud kütusehinnad ja inflatsioon on veel kriitilisemaks muutnud juba ammu alanud tööjõukriisi ja palgasurve. Töötajate lahkumine madala palga tõttu on reaalne olukord kõigi viie ettevõtte jaoks ja kõigile on ka selge, et see kriis süveneb pärast sooja suve sügisel veelgi. See on aga selge hoiatus, et kogenud bussijuhtide lahkumise järel kannatab bussiliikluse turvalisus. Avalike liinide hangete väljakuulutamisel ja pakkumiste kvalifitseerimisel tuleb arvestada bussijuhtide senisest suurema tasuga.
Head ministrid ja ametnikud, meie tahame Eesti riiki ja rahvast teenida. Palun leiame koos ruttu lahendused.
Ega meil siis oma inimeste eest keegi ei hoolitse! Võõrastele leitakse nii raha kui muud vajalikku, omainimesed elagu allapoole vaesuspiiri ja kui vaja arstile või poodi minna, siis ostku ikka kallis bussipilet ka!
Mis seal vahet , Kullamaale sõidu eest peab ikka maksma kuigi asub Läänemaal .
Muidugi võib seiskuda, kui paak saab tühjaks.
Autoomanikud maksavad 2,1€ liitri kohta ja nagu näha, siis sõidukeid liikluses vähemaks pole jäänud. Miks peavad teised bussiga tasuta sõitma. Kas meil on kommunism?
Autostumise vähendamiseks üritati tasuta või soodsamat transporditeenust korraldada, aga mitte kommunism. See pole ainult Eestis nii.
Bussiga sõidab vaesem rahvas ja pensionärid. Autodega sõidavad natukene rikkamad inimesed, kellel raha jätkub ka bensiini ostmiseks. Nii, et sõidukeid liikluses ikka jätkub.
Ei usu. Väikelinnas võib see tõepoolest nii olla, aga tipptundidel näiteks mõnes suurlinnas on kordades kiirem liikuda näiteks metrooga . Ka Tallinnas annab tramm ja buss juba ajalise eelise oleneb, kuskandis liikuma pead.
Jah! Tallinnas on eriti mugav ja ummikutekindel liikuda ka rongiga!
aga miks peavad autojuhid üldse autoga sõitma? Sõitku tasuta bussidega…….
Keskerakonna sotsiaalse õigluse projekt kipub metsa minaema ja vaja kaubelda lisaraha riigi eelarvest. Kuidas maksumaksja raha riigi eelarvesse tuleb, seda Keskerakond ei ütle, vabandust ei tea
Selge see, et inimesed peavad liikuma. Küsimus on – kes selle eest maksab? Täna maksab tasutud bussiliikluse kinni kogu ühiskond. Nüüd aga soovitakse see koorem veeretada vaid vaesema osa elanike kanda, sest varakad nagunii bussiga ei sõida. See aga süvendab sotsiaalset ebavõrdsust veelgi, mis on Eestis üks EL-i suurimaid.
Veel võiks tasuta olla elekter, toit, küte. Riik peaks maksma kodaniku palka. Suurendama peaks Õpetajate, politseinike, tuletõrjujate palka. Vähendada makse miiniumini.
Valikute küsimus. Paljudes riikides ongi sinu poolt nimetatud esmavajadused madalamalt maksustatud, kuigi samas saavad sellest kasu ka rikkad.
Pärast katsetusi saavad poliitikud ka aru, et tasuta asju pole olemas. Meie hakatised teevad ju otsuseid ainult partei heaolust lähtuvalt.
sest kuluhüvitised jäävad
pangad meiega oma kasumit ei jaga ja makse ei maksa
Noh kui tuleb jälle pileti eest maksta, eks siis jääb ka sõitjaid vähemaks. Nii on . Ja ega siis bussifirmad ikka õitse. Nii et nokk kinni saba lahti.
Miks vähemaks? Sõita on ikka vaja ju, egas keegi niisama lõbusõitu tee bussiga, ikka asja pärast ju.
No kui tasuta ei saa, siis aetakse vana auto kuuri alt välja ja tossutatakse sellega.
Rumalus
Kuidas rumalus? Enamik meist oskab raha lugeda. Kui terve pere peab hakkama edasi-tagasi pileteid ostma, siis mingil hetkel on soodsam autoga kärsatada.
Ega siin head lahendust polegi. Tänu ešti edukale majanduspoliitikale lihtsalt rottvaesed elanikud ei jaksa bussisõidu eest tasuda ning valida on ainult räige doteerimine või ühistranspordist loobumine. Tüüpiline vasakäärmusliku süsteemi krahh kus ühtegi head lahendust pole.
“mille me maksame omast taskust”…. naerukoht…. on leping, on lepingust taganemise tingimused, on kasum, on kahjum, aga mingit “oma taskut” ei ole.
Oma tasku tähendabki peale maksmist reservist vms. Tähendab, et kasumit ei ole ja kipub miinusesse minema, see miinus aga tuleb kinni maksta ju. Keeruline pole.
Te olete naiivne või ei ole te kunagi ettevõtlusega tegelenud.