Juhtkiri: võrreldes võrreldamatut

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.
Joonistanud Ott Vallik.

Reede hommikul kuulutati Eesti Televisiooni saates „Terevisioon” välja tänavune aasta kool. Läänlastel on põhjust rõõmustada, sest 31 aasta kooli tiitlile kandideerinud haridustempli seast sai sel aastal tiitli Läänemaa ühisgümnaasium. Kool, mis kannab ühelt poolt enam kui saja-aastast Läänemaa gümnaasiumihariduse traditsiooni ja samas esindab moodsa aja riigigümnaasiumi.

Tugevat konkurentsi pakkus LÜGile aga teine Lääne-Eesti kool, tilluke Metsküla algkool Lääneranna vallas. Kusjuures Metsküla algkool võitis LÜGi ees pika puuga rahvahääletuse, samas oli LÜG ülekaalukalt parem just žürii arvates. Metsküla kooli paigutas žürii teisele kohale. Rahvahääletuse ja žürii punkte kokku lüües oli tulemus just selline nagu see reede hommikul välja hõigati.

LÜG ja Metsküla kool võistlesid aasta kooli konkursil nagu võrdne võrdsega, kuigi peale vaadates on nad üsna võrreldamatud. Metsküla on kogukonna algatusel sündinud algkool, samas kui LÜG on riigi loodud gümnaasium. Metsküla koolis õpib paarkümmend õpilast, LÜGis enam kui kümme korda rohkem. Metsküla koolis teevad lapsed oma esimesed sammud hariduse teel – just algkool annab neile kätte suuna, õpetab haridust omandama ja väärtustama. Kusjuures Metsküla kool on seda kõike juba aastaid suurepäraselt teinud, sest sealsed õpilased nopivad üksteise võidu kõrgeid kohti nii maakondlikel kui ka üle-eestilistel olümpiaadidel ja konkurssidel. LÜG seevastu võtab vastu juba üheksa-aastase koolikogemusega noored ja annab neile viimase lihvi, enne kui nad täiskasvanuna ellu astuvad. Nii märgivad Metsküla ja LÜG omal moel koolitee algust ja lõppu.

Kuid ükskõik kuidas ja milliste näitajate järgi me koole ka paremusjärjestusse ei sätiks, on õpilaste jaoks kõige armsam ikka see oma kool. Olgu ta suur või väike, asugu linnas või maal.

2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Mati Põdra
28 päeva tagasi

Noh, konkursid on ikka nende korraldajate nägu. Näiteks omaaegsel Laulukarussellil oli täpselt vastupidi – võitjaks tituleeriti see, kes sai rohkem publiku hääli. See selleks. Eesti hariduses on see häda olnud ju juba aastaid, et kõike tahetakse ühe lauaga lüüa, ja kui keegi mõtleb “kastist välja”, saab ta kiiresti külge mingisuguse sildi, mis pole tavaliselt küll halvustav, aga vihjab siiski, et tegemist pole meinstriimiga. Eksperimentaalne, alternatiivne, mittetraditsiooniline vms. Kogesin seda enda erahuvikooli tehes – ei, mitte selle lehe kommentaariumis, mis oma anonüümse kommenteerimise võimaluse tõttu mind üsna külmaks jätab, aga muus suhtumises. Ei hakka seda teemat uuesti avama, muud ajalehed on… Loe rohkem »

Mati Põdra
27 päeva tagasi
Reply to  Mati Põdra

Muidugi ei tähenda minu viimane lause, et nüüd tuleks kibekiiresti tormata mõnd teist valla kooli surnuks nokkima. Aga aeg hakata nii vallamajas kui ka volikogus tasapisi aru saama, et see, mis sobib Tallinna, ei pruugi sobida Pärnusse, sobib veel vähem endisesse Lihula valda ega sobi kohe üldse mitte praegusesse hajaasustusega Lääneranna valda.

Ja lapse koolipäev, olgu koos huviharidusega või ilma, ei tohi minna pikemaks kui täiskasvanu seadusega lubatud tööpäev (mille eest neile makstakse palka, ja tööd nad erinevalt koolilapsest koju kaasa ka ei võta). See minu seisukoht on kivist ja mingeid teisi arvamusi ma lihtsalt kuulda ei võta.